Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Varbuse Muusikamõis

Varbuse karjamõisast sai iseseisev rüütlimõis 18. sajandi keskpaiku. Pärast mitut omanikuvahetust ostis 1887. aastal Varbuse ja lähedase Karaski mõisa Harald von Samson-Himmelstjerna, kes värske abielumehena asus koos kaasaga elama Varbuse ühekorruselisse härrastemajja. Mõisas peeti piimakarja ja hobuseid, töötas meierei, korraldati ratsaajujahte. Varbuse ja Karaski mõisad jagati 1920. aasta maareformi käigus.
Enne ja pärast Teist maailmasõda asus härrastemajas rahvamaja, hiljem raamatukogu. Tules hävinud härrastemaja asemele ehitatud asundustalu puidust elamu hävis samuti tulekahjus.

Säilinud on 19. sajandi teisel poolel rajatud väike u. 1 ha suurune vabakujunduslik park. Pargis kasvab suur kaheharuline Varbuse hall pähklipuu, mille kõrgus on 17 m ja ümbermõõt 4 m. See Euroopaski dendroloogiline haruldus oli kultuurimälestisena kaitse all, kuid 2018. aastal arvati kaitse alt välja („...Kaitse alt välja arvatud objektid on hävinud või kahjustada saanud vanuse või ilmastikuolude tõttu. Kõnealused puud on kas murdunud või kuivanud, ent on ka objekte, mis on kaotanud oma looduskaitseväärtuse pikselöögi või põlemise tagajärjel.”).

Tänaseni on säilinud mõned kõrvalhooned: ait-kuivati, tall-tõllakuur ja moonakatemaja. Mõisapargis on alles ka kaks tellistest ehitatud maa-alust keldrit.

  

  

Mõisasüdame arendamisega tegeleb praegu MTÜ Varbuse Mõisameeste Selts. Endises ait-kuivatis tegutsev Varbuse Muusikamõis hoiab omal moel hinge sees Varbuse ammustel koorilaulutraditsioonidel – siin korraldatakse muusikaüritusi, renditakse ruume pidudeks ja koolitusteks, majutatakse-toidetakse-võõrustatakse, ent ikka vaid suuremaid gruppe.



  

Lootsime muusikamajas leida ööbimiskoha palverännuteel kõndijaile, aga üksikuid rändureid siin ei oodata. Kahju! Egas midagi, sammume edasi.

Meie järgmisse sihtkohta Eesti Maanteemuuseumi pole siit enam miski maa. Tuju tõstab teadmine, et kõnnime vanal Postiteel, mida mööda on sõitnud kauba- ja postivankrid, sakste tõllad, astunud talupojad, sõjamehed, rändurid juba sadu aastaid tagasi. Ja muidugi veeresid siin postitõllad. Vahest on ammustel aegadel astunud sellel teel ka palveränduri jalg? Hea mõelda, et küllap on. Meie edasisele palverännuteele jääb lõiguke ajaloolisest postiteest Varbuse muusikamõisast kuni Mustajõeni.

Daila Aas, august 2019


https://www.postitee.ee/postitee-reisijuht/ihamaru-puskaru
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23699
https://docplayer.org/54081849-Varbuse-moisapargi-muinsuskaitse-eritingimused.html
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=103;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=kava&obj_id=740165860
https://www.envir.ee/et/uudised/looduskaitsevaartuse-kaotanud-uksikobjektid-arvati-kaitse-alt-valja
 

{$content.banner1.title}