Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Vana-Koiola

Kui Põdra majja asja pole, siis muudkui aga edasi Vana-Koiola poole. Põdra maja teeotsast on sinna umbes 2,5 km.



Peagi ristub meie tee Võru–Põlva maanteega. Teeristil paremat kätt jääb endine Rästa poemaja. Teispool teed on Vana-Koiola järv. Järve kaldal tee ääres on kaks mälestuskivi – ühel on aastaarv 1832, teine kivi on siin kahe nõukogude töötaja mälestuseks, aastaarvuga 1950.



Meie läheme ikka otse edasi – sinnapoole, kus mõnesaja meetri pärast ootab ujumiskoht. Muistend pajatab, et Vana-Koiola järv olnud ennevanasti nimeta soojärv. See tüdinud nimeta olemisest ja rännanud ükskord öösi ära Vana-Koiola mõisa juurde, kus talle siis Koiola järv nimeks pandi. Järvedega on seda kanti ohtrasti õnnistatud, neid jätkub igasse külasse, mõnesse koguni mitu. Siin on lisaks Vana-Koiola järvele veel Suurjärv. Kui varbad järves leotatud, vaatame pisut ringi ka.

1980. aastatel avastati Vana-Koiola küla mailt muistne asulakoht, mis leidude järgi kuulub II aastatuhande esimesse poolde. Siinsamas keset põldu on aga uhke nimega kivikalme – Kindralikalmõ.

17. sajandi alguses rajatud Vana-Koiola mõis (Alt-Koiküll-Kirrumpäh) oli riigimõis. 19. sajandi II veerandil ehitatud peahoone oli väike 1-korruseline poolkelpkatusega hoone, mille keskel peaukse ees oli viilkatusega lahtine sammaskoda.

  
Vana-Koiola 7-kl. kool. V6rumaa muuseum.             Vana-Koiola hooldekodu, 2019.

Mõisa peahoones asus 7-klassiline kool ja hiljem peale ümberehitust Koiola 8-klassiline kool. Kool töötas Vana-Koiolas 1926–2010. Pärast kooli sulgemist ehitati kooli hoonetest hooldekodu. Nii et siingi on pansionaat.

Mõisa kõrvalhooneid on vähe säilinud. 18. sajandi lõpust on pärit endine massiivne moonakamaja, mis nüüd on kasutusel Vana-Koiola rahvamajana.

Rahvamaja ees paistavad maakividest mõisaaegse lauda müürid, mille vahel kasvab juba üsna kõrge võsa.

  

Mõisapark oli väike, kus peadominandiks oli järv.
Niipaljukest selle küla kohta praegu öelda ongi, loodame kohalike abiga teadmisi juurde saada.

Üks huviväärne fakt on siiski veel. Nimelt määrati Vana-Koiola 1783. aastal keisrinna Katariina II ukaasiga kreisi keskuseks – tõsi küll, see au kestis üpris üürikest aega, sest kubermanguseaduse alusel asutatud maakonna keskuseks sai selle tarvis rajatud Võru linn.

Daila Aas, september 2019


Vana-Koiola Rahvamajas on palveränduril võimalik ööbida
Kontakt: Bibi Perlov, tel. 5809 9910, bibiperlov@gmail.com
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!


https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=745
http://www.voru.ee/tutvustus-ja-ajalugu
https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/polva-kui-kihelkonnakeskus?id=65294440

{$content.banner1.title}