Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Tilleorg

Maanteemuuseumist 0,5 km edasi kõndides jõuame Tilleorgu. Aga enne veel paistab paremal pool teed oru kaldaneemikul muistne linnamägi – Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants. Linnus paikneb Ahja jõe ürgoru 20–23 m kõrgusel läänepoolsel kaldapealsel, vana Tartu–Võru maantee lõunaküljel. Linnuses on tehtud mitmeid arheoloogilisi väljakaevamisi. Leitud keraamika järgi on linnus rajatud I at II poolel, kuid olnud kasutusel ka II at alguses. Puidust astmed viivad üles linnamäe õuealale, sügaval all on Tilleorg kogu oma kauniduses.

  

Tilleoru maastikukaitseala, mis loodi juba 1957. aastal, hõlmab Ahja jõe ürgorus umbes 4 kilomeetri pikkuse lõigu Tille veski ja Möksi veski vahel.
Et Ahja jõgi on orus kiire vooluga ja üsna suure langusega, siis oli siin veskite ehitamiseks soodne koht. Hurmi mõisale kuulunud Tille veskist on kirjalikke teateid juba 1624. aastast, kuid arvatakse, et veski oli olemas juba 16. sajandil. 1908. aastal ostis Tille veski läti päritolu Johann Semel, kes ehitas uue suure veskihoone koos elumajaga. Jahvatati kahe kivipaariga, tehti liht- ja ülesõelajahu, tangu, kruupi, tatratangu. Veskis toodeti elektrit oma tarbeks ja lähematele naabritele.
1940. aastal läks veski Hurmi Masinaühisusele, veski töötas 1970. aastani. Tänaseks on veskist järel lagunenud ja rüüstatud vare.


Tilleoru veski.


Tilleoru sild ja kõrts, 1910.


Tilleorg 1925, paremal Tille kõrtsi varemed. Foto: Konstantin Kalamees. ERM Fk 461214.

Tilleorus on olnud algselt Põlgaste mõisale ning hiljem Hurmi mõisale kuulunud Tille maanteekõrts juba 1695. aastal ja see tegutses samas paigas kuni 20. sajandi alguseni. Kõrts jätkas tegevust ka pärast viinamonopoli kehtestamist 1900. aastal. Tille kõrts sai jaanuaris 1919 Vabadussõja Tilleoru lahingus kannatada – alles jäid vaid varemed, mis lammutati 1920. aastate alguses.

KUIDAS VÕRU MEIE KÄTTE LANGES
(Meie erisõjakirjasaatjalt).
29. jaanuari hommikul vara kella 5 ajal saime käsu edasiminemiseks ja samal päeval pidime umbes 30 versta Võrule liginema. Kell 10 olid küüdimehed kokku aetud ja reis Võru poole algas. Kokkupõrkamist vaenlasega sel päeval ei olnud ja meie liikusime paarikümne versta ümber edasi. Tee ääres, kus sees käisime, oli näha, kuidas enamlased oma alatut laastamisetööd olid teinud. Mitmest kohast olid elanikud ära põgenenud, kõike saatuse hooleks jättes. Vaenlane oli ka kõik läbi nuuskinud ja kaasa võtnud, mis vähegi meeldis. Järgmisel päeval olid tõsised kokkupõrkamised vaenlasega. Iseäranis ägeda iseloomu omandas lahing Tilleoru juures. Kes Tilleorgu tunneb, see võib ehk ette kujutada, missuguste raskustega seal tegemist oli. Pikk org, kõrgete järskude kallastega, sügavate kuristikkudega, just kui mõni ilmakuulus kindlus. Seal võitlesid meie väed, võitlesid kui kangelased vaenlasega, kes oma jõudude poolest meist palju tugevam oli. Meie väed võitlesid ka sellepärast nii hulljulgelt, et umbes 1/4 tundi enne lahingut peale 50 hingeline enamlaste poolt Võrust väljasaadetud salk naisi ja lapsi meie juure tuli. Need jutustasid, et Võrus elanikkude kallal hirmsasti vägivalda tarvitatakse. Tuli juhtumisi ette, kus väike, umbes 40-meheline salk 150-mehelise vaenlase salga peale hurraahüüdega tormas ja selle püssitikkudega põgenema kihutas. Nii võideldi hilja õhtuni. Lahing lõppes meie täieliku võiduga. vaenlane taganes, mitmesugust söjavarustust maha jättes. Lahingu ajal pani vaenlane Tillemäe peal asuva „Kindrali mõisa” herrastemaja põlema, kus kohalikkude elanikkude jutu järele enamlaste poolt ümbruskonnast riisutud moonaladu olnud. Järgmisel päeval pani vaenlane veel Mustjõel vastu. Selle vastupaneku murdsime varsti ja läksime edasi. Mujal enam vastupanekut ei olnud. vaenlane põgenes. Tilleoru lahing oli talle hirmu peale ajanud. Nii otsustas Tilleoru lahing Võru saatuse...

Maaliit : Eesti Maarahva Liidu häälekandja, nr. 37, 15. veebruar 1919.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaliit19190215.2.10

1913. aastal ehitati Tilleorgu üle Ahja jõe maakividest üheavaline sild. 1934. aastal asendati see raudbetoonist sillaga ning silla kaldasambad olid raudkividest. Teises maailmasõjas sai sild kannatada, 1962. aastal Tille sild taastati.

  

Kui palverännutee on meid juba toonud looduslikult nõnda kaunisse paika, siis oleks patt siinse loodusmaastikuga lähemalt tutvumata edasi rutata. Jalutuskäik Tilleoru matkarajal, mis on rajatud juba 1957. aastal, võtab aega umbes poolteist tundi. Raja pikkus on 5 km.



TILLEORU MATKARADA algab vana maanteesilla juures, kulgeb Ahja jõe kaldal Merioone allikani, sealt viib oruveerust üles ja edasi piki Hurmi oja kaldaäärset. Kaitseala mitmekesise looduse ja liigirohke taimestiku kohta saab mõndagi teada rajale paigutatud infotahvlitelt. Mets matkaraja ümber on põnev ja eripalgeline – palumets vaheldub kuusikuga, oruveerudel kasvavad vanad võimsad tammed.

  

  

  



  

Tilleorg-matkarada-metsavenna_punker_12-15_08_2019_200-3.jpg  

Omaette vaatamisväärsuseks on Merioone allikas. Varbuse oja ääres paljanduva uhke liivakiviseina all voolav kirgas Merioone allikas on matkaraja parim pala. Vee tasane vulin, liivakivipaljandi pooltoonide mäng allikapeeglis ja metsa valvas vaikus loovad salapärase tunde.

  

Rahvasuu seob Merioone nime merega. Selle kohta on liikunud mitmeid legende. Üks lugu jutustab ülekohtuselt süüdistatud mõisavahist, kes pääsenud piinajate käest pagema, jõudnud allikani ja palunud seal, et meri ta neelaks. Kaljusse tekkis auk, mille juurest leiti hommikul mehe surnukeha. Arvati, et kaljust sai alguse merre viiv tee.
Värskendame allikaveega silmnägu ja ronime järsust rinnakust üles. Matkaraja äärde jääb seitsmeharuline Erastvere ristimänd. Vanasti läinud siit tee, mida mööda viidi lahkunuid kalmistule. Puu sisse lõigati rist, mis pidi keelama surnut kodukäijana tagasi tulemast.

Rada viib Hurmi oja veert pidi tagasi maanteele. Tuleme mäest alla ja kahe vahtra vahelt teeotsani. Meie kõndisime matkarajal vastupäeva, aga võib käia ka päripäeva ja alustadagi siit, ühtviisi ilus on ikka.

Daila Aas
August 2019



https://www.postitee.ee/postitee-reisijuht/ihamaru-puskaru
https://www.postitee.ee/teenusepakkujad/huvivaarsused/22-tille-kortsiase&service=72
https://www.postitee.ee/avasta-postitee/maanteekortsid
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/kiidjarve-kooraste-puhkeala/1266
http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel715_704.html
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;2048547552;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=316
https://docplayer.me/31014574-Tartu-voru-postitee-ajaloolise-teeruumi-uuring.html

{$content.banner1.title}