Väiko-Härmält Vana-Vastseliina linnusesse
Endise Väiko-Härmä veski mailt Piusa Ürgoru Puhkekeskuse juurest alustame oma palverännutee viimast retke. Lõppsihist, Vana-Vastseliina linnusest lahutab meid umbes 12 km pikkune jalutuskäik.
Astume RMK raja viida juurest alla Tuura silla poole, pärast silla ületamist keerame maanteel vasakule. Paarisaja meetri pärast viib vähem tee paremale. (Teeotsal on orientiirideks postkast ja diskgolfipargi reklaamtahvel.) Siit sammume RMK rajal edasi.
Õige pea jõuame – ennäe imet! – Jõksi bussipeatusse Jõksi külas. Muidugi ei käi siin mingit bussi, pilkupüüdva „bussipeatuse” on teeliste rõõmuks ehitanud Mäeotsa talu pererahvas. Peale selle pakutakse Mäeotsal ränduritele soojal ajal öömaja – ikka aegsasti ette teatamisega.
Kahes renoveeritud aidas on kohti 8 inimesele, Piusa kaldal on suitsusaun, kümblustünn ja torusaun, süüa saab teha väliköögis, kus kõik vajalik olemas. Soovi korral pakutakse hommikusööki. Kontaktid: Mäeotsa talu, Jõksi küla, Setomaa vald. Tarmo Novikov 5182146; Jaana Novikov 53302992, jaananovikov13@gmail.com
Jätkame teed. Umbes 250 m pärast jõuame Jõksi müüri juurde, mis on 20 m pikkune ja kuni 8 m kõrgune otse vette laskuv kaldajärsak.
Paarisaja meetri pärast antakse teada, et oleme Kalmetumäe juures. Võru keeles Kalmõtumägi e. Kääpamägi, järjekordne Devoni ajastu mälestusmärk Piusa jõel, on tuntud rüükalade leiukohana. Ligi 400 miljonit aastat tagasi maailmameres elanud rüükalad e. plakodermid on nime saanud nende pead ja keha esiosa katnud luuplaatidest „rüü” järgi.
Kalmõtumäe paljandimüüri on allikad uuristanud kaks koobast. Need pakkusid sõjapäevil inimestele varjupaika. Kalmõtumäe oru nõlv olla Põhjasõja aegne matmispaik. Kalmetumägi kui paljand ja selles olevad koopad on arvele võetud ürglooduse obektidena.
Kalmõtumüüri vastas üle jõe küünitab kõrgusse Päevapööramise e. võru keeles Pääväpüürdmisemägi e. Hobuseselja mägi. Järskude nõlvadega ja kitsa harjaga mägi tõuseb kui müür taeva poole. Vallseljak on 20 meetri kõrgune. Juba mäkketõus on paras ponnistus ja kitsukesel mäeharjal turnides on paiguti tunne kui köielkõndijal. Need muljed pärinevad küll õige mitme aasta tagusest kevadtalvise libeda ajast, mil koos Lagle Parekiga puudelt tuge otsides neljakäpukil mööda mäekülge üles ronisime. Suisel aal läeb libedamalt. Kui jätkub huvi ja pealehakkamist, siis tasub see isemoodi mägi äravaatamist.
Päevapööramise mäel oli muinaslinnus. Arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud pärinevad enamjaolt 5.–7. sajandist, s.o. keskmisest rauaajast, ent linnamägi oli arvatavasti kindlustatud juba tuhatkond aastat varem.
Pärimustes on mäge peetud kultusepaigaks, kus pööripäevade ajal ohverdati päikesele. Keeleteadlane Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887) toob ühe palve päikese poole: „Päevakene, päkakene, tule välja, ma otsi sino oraga, kae sino karjavitsaga!”
Päevapööramise mäega on seotud rohkesti legende ja uskumusi.
Ennemuiste ratsutanud kolm sõjameest ja nende kannul üks ratsanikuta hobune alla jõeorgu. Need olid Alo, Lemmetõiv ja Vana-Kaspar, kes pääsesid kaotatud taplusest eluga ja põgenesid tagaajajate eest. Jõe kõrgel kaldal seistes ühmanud raskelt haavatud Kaspar: „Et minu silmad veel Piusatki näha saavad... Ja surm ratsutab me kannul ses tühjas ja verises sadulas.”
Alo jäi valvesse, kui teised unele suikusid. Pilkases öös kostis salapäraseid hääli ja huikeid. Äkitselt hirnus võõras hobune alla jõe poole, mispeale Alo rahutuks muutus, Lemmetõiv mõmises midagi läbi une, aga Kaspar ei liigutanudki. Alo puudutas teda kobamisi ja taipas, et Vana-Kaspar oli läinud. Hommikuhahetuses, kui silm juba seletas, polnud võõrast hobusest jälgegi.
Sest ajast kummitavad Piusa luhtadel udustel öödel nähtamatud hobused, nad pruuskavad ja norskavad kui sõjaratsud muiste. Tõsi mis tõsi, mõnigi teeline olla Hobusemäe kandis silmanud hallis udukangas vilksatamas ratsu siluetti.
800 m pärast hargneb tee kaheks, meie läheme paremale. Tee viib meid metsa vahelt Meremehe talu õuele. Talu ees on pirakas kivi.
Siinsamas on endise Tiisleri veski koht ja teisele poole Piusa jõge jääv Kurjamüür. Kunagi ammu olevat keegi Peeter Kärsna kiivusehoos tõuganud naabrimehe Sauli sealt müürilt alla. See saanud kukkudes viga ja jäänudki märga hauda ning sestpeale kutsutakse paljandit Kurjamüüriks.
Sammume RMK rajal jõeveerel edasi Makõ (Make) müüri poole. Tee äärde jäävad Kauri (Hargi) talu, Savioja veskitamm, Savioja ja Pärgi müürid. Aina veskid ja müürid, neid on Piusal küllaga.
Makõ e. Möldre müür on tänase retke müüridest uhkeim. Ürgoru nõlv on 21 m kõrge ja paljandi kõrgus 16 m. Siin saab ka telkida ja lõket teha. Isu täis imetletud, astume kaldarajal edasi.
Varsti on teispool jõge Makõ veski. Lähme üle kivisilla ja uudistame lähemalt veskihoone varemeid.
Makõ e. Möldre veski ehitas Hendrik Make vasekoja tammi varemetele 1883. aastal. 18. sajandi lõpul tegutses siin Vastseliina mõisa vasekoda, hiljem viinaköök, lauavabrik ja villatööstus.
Nüüd oleme asfaltteel ja jõgi saadab meid all vasakul. Teeristil hoiame vasakule. Varsti seisab (Möldri bussipeatuse juures) tee ääres Vasekoja puhkekeskus. Infot öömaja kohta saab telefonil 53 444 964.
Sammume muudkui edasi, möödume Kelbä bussipeatusest, varsti keerame asfaldilt ära jõe äärde – väike teerada viib meid põldude vahele.
Enne talumajapidamist keerame koos teega paremale. Oleme Metsa matkarajal, mis ühtib nüüd jälle RMK rajaga. Veskikoht siingi – Kelba veski. (Kelba veski juures saab üle jõe viiva silla Kunnmäele, kus avaneb ilus vaade Vastseliina linnusele.)
Piusa kallast pidi edasi astudes jõuame 25 m pikkuse ja kuni 8 m kõrguse paljandiga Paabu müürini. Paabu müür saanud nime siin kord kuumal suvepäeval uppunud sulaspoiss Paabu järgi.
Peagi suubub rada pilguks metsa vahele ja kohe olemegi Vastseliina mõisa pargis. Pargi rajas 1830. aastatel Vastseliina mõisa tookordne omanik Guido Reinhold von Liphart. Mõisapargist Vastseliina linnusesse jõudmiseks tuleb minna kõlakoja tagant üle jõe ja puutrepist üles.
Kohal. Käisime umbes 3 tundi.
Daila Aas, august 2022
Ööbimisvõimalused palverändurile:
Palun ööbimine kindlasti u. nädal varem kokku leppida!
– Mäeotsa talu, Jõksi küla, Setomaa vald, Võrumaa.
Tarmo Novikov, tel. +372 5182146; Jaana Novikov, tel. +372 53302992
jaananovikov13@gmail.com
– Vasekoja puhkekeskus. Möldri küla, Vastseliina vald, Võrumaa.
Tel. +372 53444964, +372 5038056; info@vasekoja.ee
https://www.vasekoja.ee/puhkemaja-majutus-setomaal-vorumaal/
Allikad
https://et.wikipedia.org/wiki/Piusa_%C3%9Crgoru_Puhkekompleks
https://infoleht.eelis.ee/default.aspx?state=8;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=-524208504
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=yrg&obj_id=1039078403
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13595
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;-228847599;eng;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1848550478
https://www.vastseliina.ee/linnus/images/dokumendid/piusa_est.pdf