Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Rootsi-Kallavere küla

Kuula artiklit

Kohe Maardu bussijaama tagant astud hoopis teise maailma. Kunagi, külastades Maardut ja astudes edasi Rootsi-Kallaveresse, ütles Lennart Meri, et tegu on nagu rindejoonega. Peale tungivatele paneelmajadele seisavad vastu uhked vanad külaelamud. Praegu on ajalugu võitnud.

Küla oli siin juba aastal 1219, kui Taani preestrid saabusid rahvast ristima ja „Taani hindamisraamatu” (ld. Liber Census Daniae) jaoks üle lugema. 1241. aastal lõplikult valminud „Taani hindamisraamatust” leiab üksikasjalikke andmeid Põhja-Eesti külade kohta, sealsamas on esimest korda kirjalikult mainitud ka siinset (siis Lillevere) küla. 14. saj. oli siin Kallavere mõis, hiljem rajati selle asemele rootslaste küla. Rootsi-Kallavere nime all mainitakse küla 1522. aastal.
1693. aasta rootsikeelse kaardi järgi on selles külas 9 talu. Järgnesid hullumeelselt rasked nälja- ja sõja-aastad, mil rahvast jäi alles vaid käputäis. Pärast Põhjasõda oli Harjumaal katku surnud u 80% elanikkonnast. Üks katkuohvrite matmispaik on avastatud Kella talu maadel, sinna on püstitatud ka mälestusrist 1710. a. katkuohvritele.

DSC01010-1.jpg   DSC01013-KatkuRist-22.jpg

Talude päriseksostmine algas Põhja-Eestis 19. sajandi lõpuaastatel, mõnikümmend aastat hiljem kui Kesk-Eestis. Maa omandamise probleeme saab põhjalikult lugeda 2008. a. ilmunud suurepärasest raamatust „Kallavere. Lillevere. Pasies. Külalood”.
1939. aastal oli Rootsi-Kallaveres 32 tegutsevat talu ning neist suurimal oli maad 65 ha ja väikseimal 1,2 ha.

DSC08604_Rootsi-Kallavere_kyla_stend_TA_8_10_2021-3.jpg

Nüüd, kõndides kenasti korras vanade talude vahel, kus paekiviaedu kaunistavad talunime ja rajamisaastaga põllukivid, tundub ajalugu muinasjutuna. Küla on sajanditest läbi tulnud, näinud hulle ja etemaid aegu, ja on vaatamata kõigele alles, elab ja toimib. Selle küla rahvas on loonud kaks muuseumi: koduloomuuseum Käspre talu renoveeritud laudas avati 2006. a. ja seal saab näha esemeid, mida on aegade jooksul siinkandis kasutatud; paadimuuseum Mihkli talu laudaasemel on aastast 2014, seal saab imetleda Kivimäe talu okupatsiooniaja üle elanud kalapaate.

DSC05239_Rootsi-Kallavere_kyla-22.jpg   DSC05298_paat-22.jpg

Tänapäeva Rootsi-Kallavere külas pole enam majandustegevust, nõukogude ajal neelasid enamiku küla põlde Maardu linn, fosforiidikarjäär ja mereäärsed suvilakooperatiivid. Praegu on küla väga kaunis elamise koht ja siin hakkavad mängima hoopis teised tegurid. Maardu linna naabrus tagab arstiabi, kaupluste ja koolide ligioleku.
Minevik kaunistab mälestusi. See annab elule lisaväärtuse, kui toimetad kohas, kus on sinu juured.
1998. aastast kuuluvad Rootsi-Kallavere maad Rebala muinsuskaitseala piiridesse.

Lagle Parek, 2015

 

Allikad

https://rkk.ee/kula/ajalugu/
https://rkk.ee/raamatud/kallavere-lillevere-pasies/
https://evm.ee/uploads/files/EVM%20toimetised/EVM_toim-1-art8-Tamj%c3%a4rv.pdf