Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Puutli küla ja kirik

Kuula artiklit

Puutli küla nimi tuleb siin elanud talupoja liignimest. 17. sajandil on mainitud Puhtly Martti, hiljemini kohtab sama lisanime eri kirjapildis (Putle, Puttele) ja 1820. kõneldakse juba Putli külast.

DSC08148_Puutli_kyla_Mode_talu_7_08_2021-3.jpg   DSC08150_Puutli-S6rra_talu_7_08_2021-3.jpg

Keerame vasakule, siis kohe jälle vasakule, möödume Puutli-Sõrra ja Madara talust ja jõuame Kõrboja taluni.

DSC08154_Puutli_kyla_K6rboja_talu_7_08_2021-3.jpg   01-120_Puutli_kylas_Svetlana_Kommeri_juures_02_08_2022_DSC09428-3.jpg

Kõrboja omadelt võib julgesti teed küsida, küll nemad juhatavad, kuidas jõuda Puutli kirikuni või metsavendade mälestuskivini. Kirik on õigupoolest siit käega katsuda.

DSC08160_Puutli_kirik_7_08_2021-3(1).jpg

1920. aastail asus siia elama 9 vene peret Irboskast, kes Vabadussõja järel olid saanud Eesti kodanikeks ja tulid nüüd Venemaalt tagasi Eestisse. Osteti paar kohalikku talu, jaotati need omavahel, ehitati üles majapidamised. Lapsed pandi Loosi kooli, et riigikeel suus oleks. Elu hakkas tasapisi edasi minema ja nii jõuti ka oma kiriku rajamiseni. Üks asunikest annetas kõrge nõmmekünka pühakoja ja kalmistu asemeks, pandi ise rahad kokku ja talgutööga kerkis kirikuhoone. Toetust saadi ka Võru ja Petseri õigeusu kogudustelt.

Puutli Püha Nikolai kirik on meie palverännutee rajamise pikkade aastate üks imelisemaid leide. Valgõmägi, kuhu Eestisse rännanud vanausulised vennaste Grihinite eestvedamisel külakogukonna ühiste pingutustega 1935. aastal jumalakoja püstitasid, oli tol ajal lage, mäekõrgendikult paistis kätte Piusa taga laiuv Petserimaa.

01-118_Puutli_kirik-Foto_02_08_2022_DSC09427-33.jpg     01-121_Puutli_kirik_02_08_2022_DSC09432-3.jpg
Foto Puutli kiriku torni risti pühitsemiselt 1937. aastal. (Erakogu.)

Ajapikku kasvas kiriku juurde ka kalmistu.
Esimesena maeti Puutli surnuaiale 1930. aastal Aleksander Grihin. Mägi oli siis metsast lage, kasvas üksik mänd, mille juurde ta maeti. Viimane matus oli kalmistul 2013. aastal. Järeltulijate põlvkonnad kogunevad igal aastal augustikuus Puutlisse surnuaiapühale.

DSC08162_Puutli_kirik_ja_kalmistu_7_08_2021-3.jpg

01-123_Puutli_kalmistu-Grihinite_kalmud_02_08_2022_DSC09434-3.jpg   01-125_Puutki_Kalmistu-Nosovite_hauad_02_08_2022_DSC09435-3.jpg
Grihinite ja Nosovite perekondade hauaplatsid Puutli kalmistul.

Kuid ajad ja aastad tegid oma töö, kogukond pillutati laiali, kirik hakkas lagunema ja sisustus rüüstati. Pühadus oli ometi alles.
MTÜ Vanaajamaja võttis ette laguneva Puutli kiriku konserveerimise. Aastatel 2015, 2016 ja 2019 tugevdati kiriku palkseinu, paigaldati uus laastukatus, taastati kiriku kellatorni karkass ning tornile pandi uued luugid, krohviti kiriku saal. Konserveerimistöid toetasid Muinsuskaitseamet, RMK, Vastseliina vallavalitsus ja kohalik kogukond.

01-127_Puutli_kirik_02_08_2022_DSC09442-3.jpg

DSC08170_Puutli_kirik_7_08_2021-3.jpg

Mets on kasvanud kiriku ümber ja seal ta nüüd seisab vaikselt mändide vahelt langevas valguses. Nagu saladus.
Juhusliku rändaja jalg sinna ei satu. Kui esimest korda Puutli kirikut otsisime, pärisime sealtkandi inimestelt, et kus see Puutli kirik on ja kuidas sinna minna, aga kõik arvasid, et me ei leia seda niikuinii üles. Ega olekski leidnud, kui meile poleks tulnud teejuhiks kohalik sepp Andres Kunnus, keda omakorda juhatas telefoni teel kaitseliitlane Urmas Juhkam. Niimoodi metsamärkide, puude ja rajakäänakute järgi juhatust saades jõudsimegi kohale.
Pikakannult Puutli kirikuni on umbes 10 kilomeetrit.

Daila Aas, suvi 2021
 

Allikad

Timo Palo. Puukirik Puutlipalo metsas – Eesti Loodus nr. 1, 2017
https://www.eestikirik.ee/mahajaetud-kirik-puutlipalus/
https://vanaajamaja.ee/et/kogukonnaprojektid/puutli-kiriku-konserveerimine/
https://digiteek.artun.ee/download/newwin-download/oid-9046/9046.pdf?what=orig&show=1

{$content.banner1.title}