Paidra vesiveski
Paidra nimi arvatakse tulevat paidrateks kutsutud loomanahksete jõepaatide järgi.
Pindi mõis ehitas Võhandu jõel seisva Paidra vesiveski 1858. aastal. 19. sajandi lõpul oli siin sae- ja jahuveski, lisaks sellele kraasiti ja kedrati villa.
20. sajandi alguses sai veski rentnikuks Gustav Melts. Tema ajal oli veskis juba kolm paari jahvatuskive, tehti tangu ja jahvatati püüli. Peale kraasimise ja ketramise pandi käima riide kudumine, vanutamine ja värvimine. Väikeses saekaatris lõigati laudu ja sindleid. Tööd sai üle neljakümne töölise. Kuni 1952. aastani läks veski kõrvalt üle tammi vana maantee Väimela poole, selle munakivisillutis on säilinud tänini.
1917. aastal – tõenäoliselt saekaatrist alguse saanud tules – põles veski kogu täiega maha, alles jäid ainult kivimüürid.
1937. aastal ostis enampakkumisel senimaani varemeis seisnud veskikoha Kristjan Julius Lüütsepp. Tarmukas Saru Alaveski omaniku poeg sai endale päris oma veski, mille ta aastaga tööle pani. Kristjani tarmule oli tugevaks toeks tema nooriku Ella Marie kenake kaasavara. Mõne aasta pärast valmis elumaja. Paidrale ehitati betoonist tamm ja telliti uus moodne turbiin. Peagi oli veskis juba kolm turbiini, nii et elektrivalgust sai oma talu ja seda jätkus veel viiele ümberkaudsele majapidamisele.
1944. aastal purustasid sakslased Eestist lahkudes suure osa veski ehitistest. Kristjan Lüütsepp asus veskit uuesti üles ehitama. Vanemad inimesed teavad rääkida, et pärast sõda võis siin viljajahvatamise järjekorras seista lausa 63 hobuvankrit.
Kuid 1946. aastal tuli veski anda Võrumaa RST tööstuskombinaadile. Paar aastat oli Kristjan Lüütsepp veel veski juhataja, ent 1947. aastal lahkuti küüditamise hirmus kogu perega Paidrast. Hiljem läks veski tööstuskombinaadilt Kirovi kolhoosile. Elumajas taheti kolhoosi-ajal pood avada, aga ööl enne kaupluse avamist võtsid röövlid rõduaknad eest ja viisid kogu kauba minema. Pood jäigi avamata. Vilja jahvatati Paidral 1978. aastani, aga saekaater töötas kuni varade tagastamiseni.
1992. aastal tagastati Paidra vana veski omanikele ning praegu elab seal Kristjan Lüütsepa tütar Valve oma mehe Ülo Kaasikuga. Veski töötab saekaatrina enda tarbeks edasi ja annab elektrit oma majapidamisele, ülejääk aga suunatakse elektrivõrku.
Valve Lüütsepp-Kaasik (sünd. 1937. a.) lõpetas 1961. aastal Tartu Ülikooli küll apteekrina, kuid pole sel erialal päevagi töötanud. Valve on endine tippkorvpallur, ta mängis korvpalli üle kahekümne aasta ja on tulnud Euroopa meistriks (1962) ja maailmameistriks (1964). Hiljem töötas ta spordimetoodikuna. Valve hoolitseb suure aia eest, kus kasvatab palju lilli ning erinevaid maitse- ja ravimtaimi.
Kui paar suve tagasi Lagle Pareki ja Pirita kloostri sõpradega Paidral külas käisime, rääkis Valve, kui hea on olla tagasi siin isa ehitatud veskis ja kuulda iga päev Võhandu jõe kohinat, mida ta vahepealsetel aastakümnetel nii väga taga igatses. Soovime, et Paidra veski elu kestaks jõudsalt edasi.
Paidra veski lähedal Võhandu jõe paremal kaldal asub muinsuskaitsealune kääbas-kalmistu. Veel mitmed kääpad asuvad jõe lähedal metsas ja Paidra järvest põhja- ja lõunapool. Kalmistu pärinevat 1. aastatuhande II poolest. Paidra kääpaid on käinud vaatamas Fr. R. Kreutzwald, samuti on kääbastest juttu J. Jungile saadetud kirjades. Lähemalt kirjeldas Paidra kääpaid O. Urgart oma Pindi valla kirjelduses 1922. aastal. Tema andmeil olla Paidra kääpaid kaevanud Pindi mõisahärra von zur Mühlen ja Tartust tulnud mees dr. Schulzenberg.
Daila Aas, 2018
Paidras on palveränduril võimalik ööbida Jüri Puhkemajas (vaata kaarti!):
Kontakt: tel. 51 999 454
Ööbimisvõimalus Paidra järve ääres
Tel. +372 676 7122, Loodusvaht: 5555 4217, info.kiidjarve@rmk.ee
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1393
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!
Allikad
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Paidra_vesiveski
http://weskiwiki.veskivaramu.ee/index.php?title=Saru_Alaveski
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vorumaateataja20091024.1.6
https://sport.postimees.ee/269900/valve-luutsepp-kaasik
http://www.lounaleht.ee/index.php?page=1&id=7357
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13504
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&page=803