Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Matsimäe Vahessaare järve juurest üle Seli raba Simisallu

Oleme Kõrvemaa maastikukaitsealal Matsimäe järvede vahel.
Matsimäe Pühajärv on Järvamaa rabajärvedest üks sügavamaid. Ringikujulise 5,5 ha suuruse järve sügavus on kohati üle 8 meetri.
Pühajärve liivasel kaldapoolel on ujumiskoht ja paadisild, siinsamas on ka telkimisplats, lõkkekohad ja lõkkepuud, katusealune laud koos istepinkidega ja kõige tipuks kuivkäimla. Tõesti, tõesti – kõigi maade matkajad tänavad RMK-d!

Matsimäe Pühajärvest 1 km kaugusel on Matsimäe endine liivakarjäär. Siingi on rändurite peale mõeldud. Vanasse karjääri tekkinud Vahessaare järve kõrgel põhjakaldal on lõkkease, katusealune pinkide ja lauaga, kuivkäimla ja prügikast. Platsil saab telkida, puukuuri lakka mahub magama 3 inimest. Järv on populaarne ujumiskoht.
Info puhkevõimaluste kohta Matsimäe Pühajärve ja karjääri juures: Tel. +372 604 7212; Info.aegviidu@rmk.ee

01_DSC07642_Matsimae_kruusakarjaar-3.JPG   01_DSC07643_Matsimae_kruusakarjaar-33.jpg

01_DSC07639_Matsimae-Simisalu_matkaraja_algus-33.jpg   01_DSC07649_Matsimae-Simisalu_matkaraja_algus-31.JPG

Siinsamas Vahessaare järve kaldal juhatab teeviit Matsimäe–Simisalu 7,5 km pikkusele matkarajale, mis viib läbi Seli raba Seli järve äärde ning edasi üle Ohusilla mäe ja Kollassaare oosi Simisallu.
Matkarada märgiti maha juba 1972. aastal, ligi pool sajandit on see pakkunud võimalust vaadelda puutumatut rabamaastikku, aga ka inimeste elamise ja olemise jälgi soosaartel ja väljamägedel. Rabale iseloomulikku loodust tutvustavad rajaäärsed infotahvlid.
Kirjutame oma nimed puu külge kinnitatud kastis ootavasse külalisraamatusse ja juba sammumegi mööda ilusat uut laudteed juulikuise raba vaikusse.

01_DSC07652_Seli_raba_algus-3.JPG   01_DSC07699_Seli_raba_02_07_2014-3.JPG

Matkaraja esimene osa kulgeb älveste ja laugaste vahel. (Älves on märg lohk rabas ja koosneb vett täis turbast. Raba kasvades võib älvest moodustuda vaba veega laugas. Laugas on huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on peatunud. Lauka põhjas on turbamuda. – Vikipeedia)
Kui kõnnitud on umbes 500 meetrit, saame rabale pilgu heita vaatetornist. Kõrgelt on näha, et älved ja laukad paiknevad kui salapärases nõiaringis, mida maapinnal ei taju.

01_Seli_raba_vaateplatvorm_21_08_2012-3.jpg

01_DSC07668_Seli_raba_Katrin_Vahter-3.JPG

01_DSC07660_Seli_raba_J6hvikas_6itseb-33.jpg   01_DSC07683_Seli_raba-ymaralehine_huulhein_02_07_2014-33.jpg

Öeldavasti olla rabamaastik kõige kaunim sügisvärvides, ent silmarõõmu jätkub rohkesti igal aastaajal. Laukad, vaevakased, jõhvikaõied, uimastavad sookailud, tuppvillpead ja mis kõik veel…
Muistend pajatab, et tuuleõhus tudisevad tuppvillpead tekkisid maas pikutava Kalevipoja juustest. Sestap on tuppvillpea üks rahvapärastest nimedest Kalevipoja juuksed. Veel kutsub rahvasuu teda jänesesabaks, sootupsuks, vatililleks. Villpeade karvu on lisatud puuvillale ja villale, topitud padjatäiteks ja tarvitatud vati asemel.

01_DSC07700_Seli_raba_laukad_02_07_2014-3(1).JPG

Edasi viib laudtee (u. 2 km kaugusel rabamatka algusest) ligi 17 ha suuruse peaaegu ümmarguse õõtsuvate kallastega kinnikasvava Seli järve äärde. 300 m pärast ületame Seli soone e. kraavi, mis ühendab Seli järve Jäneda jõega. Just selle kraavi kaudu jõuab kevadel järve mitut liiki kalu. Järvel pesitseb ka palju veelinde.

01_DSC07718_Seli_raba-Soov6hk-Kalla_02_07_2014-3.JPG   01_DSC07716_Seli_raba-1-3(1).jpg

01_Seli_raba-soosild_yle_Seli_kraavi_11_06_2019_008-3.jpg   01_DSC07717_Seli_jarv-Seli_kraav-3.jpg

Umbes 3,4 km rabamatkast on käidud, kui jõuame pikale kitsale oosile – Ohusilla mäele. Oosid tekkisid jääaja lõpul jääpragudes voolanud sulaveega kokku kantud kruusast. Ooside õhukestel ja lubjarikastel muldadel kasvab põhiliselt mänd ja kuusk. Liigirikkas alusmetsas on happeliste muldadega kohastunud taimed (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti pehmehuumuselisi muldi eelistavate salutaimedega. Sellist metsatüüpi nimetatakse sürjametsaks.

01_DSC07731_Ohusilla_magi-3.jpg   01_DSC07732_Ohusilla_magi_02_07_2014-3.JPG

01_DSC07738_Seli_raba-Kuradi_s6rmkapp-33.jpg   01_DSC07740_Seli_raba-saluniit-3.jpg

Meie tee jätkub kõrges kuusemetsas ja rinnuni ulatuvate putkede vahel.

01_DSC07742_Kollassaare_soosaar-33.jpg   01_DSC07743_Kollassaare_soosaar_02_07_2014-3.jpg

Tublisti üle poole tee Simisalusse on käidud (u. 4,6 km rabamatka algusest), kui jõuame vanale talukohale Kollassaare soosaarel.
Soosaared pakkusid vanasti häda korral pelgupaika. Aga mitte ainult – siin-seal rabasaartel asusid ammustest aegadest saati talud, inimesed elasid, töötasid ja käisid omavahel läbi isegi nii kõrvalistes ja peidetud paigus.

01_Seli_raba-Kollassaare_11_06_2019_029-3.jpg

Kollassaare talu jäi tühjaks 1961. aastal. Praegu hooldab ja haldab Kollassaare talukohta MTÜ Estlander. Siin on matkakodu ja puhkeplats. Leplik rändaja leiab eest öömaja, kus olemas kõik hädatarvilik, piredamal on vähemasti võimalus hinge tõmmata, enne kui uuesti jalad alla võtta.
Palverändur, kui sa soovid Kollassaarel ööbida, siis ära looda hea õnne peale (maja võib olla juba öömajulisi täis), vaid registreeri end aegsasti estlanderite kodulehel. Seal saad tutvuda ka Kollassaarel kehtivate reeglitega.
MTÜ Estlander, Tel 5563 4030; info@estlander.org

01_Seli_raba-Kollassaare_Hiiek6iv_11_06_2019_036-3.jpg   01_Seli_raba-Kollassaare_malestuskivid_hiies_11_06_2019_032-3.jpg

Kollassaare õuelt lahkudes möödume Kollassaare Püha Kase ehk Hiiekõivu juures seisvatest mälestuskividest. Sel moel mälestavad estlanderid kaht tublit meest: Rein Arjukese (1941–2018) südameasjaks oli Matsimäe–Simisalu matkaraja ja Simisalu Matkakodu rajamine ning Kollassaare talukoha säilitamine, Raivo Harak oli Tartumaalt pärit loodusemees ja ellujäämiskoolitaja.

Paremal pool teerada võib uudistada hästi säilinud kunagist talu linaleoauku.

01_DSC07751_Kollassaare_Linaleoauk_02_07_2014-3.JPG   01_DSC07756_Simisallu_02_07_2014-3.JPG

01_DSC07763_Kunagine_soo-Siirdesoo-Simisallu_02_07_2014-3.JPG   01_DSC07766_Meelespead_02_07_2014-3(1).JPG

Nüüd kulgeb teerada edasi mööda vana taluteed läbi laanemetsa, üle puisniidu ja soosilla ning läbi siirdesoometsa – siin on soonikukohti aegade jooksul korduvalt maakivide ja hagudega täidetud.
Lõpuks keerab teerada paremale, taevas muutub avaramaks ning varsti hakkavad paistma Simisalu katused ja vaatetorn.

01_DSC07772_Simisalu_02_07_2014-3.JPG

Matsimäelt Simisaluni kõndisime sutsu alla kahe tunni (sellele lisatagu muidugi Kollassaarel veedetud aeg). Kilomeetreid kogus 7,5 ringis, aga Matsimäe Pühajärvelt Vahessaare järve karjäärini viiva teejupiga kokku u. 8,5 km.

Daila Aas ja Tiiu Allikvee. 2012, 2021.


Ööbimisvõimalus Matsimäe Pühajärve või Vahessaare järve ääres
Kontakt: RMK, tel. +372 604 7212; Info.aegviidu@rmk.ee
Palun ööbimine varakult kokku leppida!

Ööbimisvõimalus Kollassaarel
Kontakt: MTÜ Estlander, tel. +372 5563 4030; info@estlander.org
Palun ööbimine varakult kokku leppida!

Allikad

https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1567
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/ann2.html
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3203_3169.html

{$content.banner1.title}