Karaski ja Peraküla
Varsti on vasakul laudad, siin tulevad meid uudistama kollaste kõrvalipikutega musta-valgekirjud lehmad. Paremale jääb Zirgu talu (kullid nimetahvlil). Teelahkmel läheme vasakule, mesipuude juures teeristil ikka otse edasi. Metsavahetee pakub vahvaid kurve-tõuse-langusi.
Tunni ajaga (kilomeetreid sai u. 4) jõuame Krootuselt KARASKI külla. Bussipeatuses puhkame jalga, kaeme lähemalt hooldekodumaja ja kuuleme teel jalutavalt vanahärralt, et elu olla seal pansionaadis „tibens-tobens”. Küla ise jääb suuremas osas meie rajalt veidi eemale.
Meie läheme edasi seda teed, kus on bussipeatus Karaski põik. Järgmine bussipeatus, millest möödume, on Vanasaare, seejärel tuleb Peraküla peatus.
Teeharul valime parempoolse tee ja rühime mäkke. Vasakule poole teed jäävad kuldsed põllud ja paremale varju pakkuv mets.
Eemalt paistab Vaatemäe triangulatsioonitorn. (Maade mõõdistamisel kasutatud triangulatsioonimastid ehk maamõõtjate vaatetornid ehitati umbes 15 km vahemaadega kõrgematele kohtadele, et oleks silmside. 1950.–1960. aastatel olid tornid sihtotstarbeliselt kasutusel, aga juurde neid enam ei ehitatud.) Tornist umbes 200 m kaugusel ristub meie tee vana Postiteega ning teisele poole teed jääb Varbuse Muusikamõis. Karaskilt siia on veidi üle 4 km.
Daila Aas, august 2019