Arisvere küla ja Pistohlkorside kalmistu Kütimäel

Rutikverest 3 kilomeetrit Põltsamaa poole liikudes jõuame Kütimäele Arisvere külla, endise Rutikvere mõisa piiridesse.

Küla keskmes asuv kolme tee ristumiskoht on kui omamoodi kurioosne tähis inimese kangekaelsusele. Nimelt tekkinud sealsetel talumeestel 1930-ndatel aastatel niivõrd suured erimeelsused, et tahtmatusest omavahel arukale kokkuleppele jõuda ehitati teeristist paari-kümne meetri raadiusse koguni kolm koorejaama. Mais 2019 taasavati üks neist 1930ndate aastate sisseseadega muuseum-meiereina.

Rutikvere esimeseks kooliks oli 1766. aastal Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkorsi ja pastor August Wilhelm Hupeli eestvõtmisel asutatud külakool Kõrkkülas. 1832 edutati koolmeistriks hea kirjaoskusega senine aidamees Hans Kapp, kelle vanimast pojast Joosep Kapist sai tuntud eesti koolmeister, ühiskonnategelane ja muusik. 1873. aastal kolis Rutikvere kool Kütimäele vastvalminud puidust koolimajja. Praegune koolihoone ehitati samasse kohta 1939. aastal ja sellest sai ühtlasi ka seltsimaja.

  

Meiereihoonetega ääristatud teeristist paarsada meetrit eemal asub Pistohlkorside kabelimägi. Rahvas nimetab seda lihtsalt Kütimäe kalmistuks. Kunagi kasvas siinmail paks mets, kus kütid käisid küttimas. Sellest siis ka koha nimi Kütimäe. Rutikvere mõisnik Alexander von Pistohlkors poleks vist seda kalmistut rajama hakanud, kui 1872. aastal ei oleks surnud üks mõisniku vendadest. Kuna venna matmiseks Põltsamaal ruumi ei jätkunud, oligi Pistohlkors sunnitud rajama erasurnuaia. Edaspidi maeti ka teised Pistohlkorside suguvõsa liikmed ümber Kütimäe kalmistule.

1873. aastal ehitati kalmistule gooti stiilis kabel ning surnuaia ümber põllukividest müür. Kabeli väisseinal ukse kohal asub Pistohlkorside vapp, mis kujutab endast kahte risti olevat püstolit kilbil.

Kütimäe kalmistu kuulus Pistohlkorside suguvõsale kuni 1939. aastani, mil perekond lahkus baltisakslaste ümberasumise korras oma sünnimaalt. Enne kodumaalt lahkumist läks Rutikvere viimane mõisnik Richard von Pistohlkors EELK Põltsamaa koguduse kantseleisse ja andis üle väikese paberi, mille alusel sai sakstekalmistu Kütimäel Põltsamaa koguduse hooldusesse. Lisaks märgiti, et soovi korral võivad ümbruskonna elanikud oma surnuid samuti Kütimäele matta. Siinjuures palus aadlimees, et Pistohlkorside hauad säiliksid. Seda soovi on ka täidetud. Hoolimata aastaid kestnud nõukogude okupatsioonist, on Pistohlkorside suguvõsa püüdnud jõudu mööda hoida sidet oma esiisade rahulaga. On saanud traditsiooniks, et kord aastas külastavad von Pistohlkorsid oma suguvõsa kunagisi valdusi Rutikveres. Tänapäeval kuulub Kütimäe kalmistu Pajusi valla haldusalasse ning heakorra poolest on see üheks korrashoitumaks maakalmistuks.

Ründo Mülts

See jutt olgu teadmiste avardamiseks, aga võrreldamatult väekam oli tunne, mida Kütimäel kogesime. Meil, kultuurihuvilistel palveränduritel polnud Kütimäe kalmistu olemasolust aimugi. Suur tänu Ründole, kes oli meie targaks teejuhiks tol vihma tibutaval päeval... Tilluke kabelimägi seisis me ees nagu vihmapihus suikuv muinasjutt. Tõepoolest, nõnda nukkerilus oli vaade väravakaare alt teispool kummuvat küngast seisvale kabelile.

Kui Kütimäe kalmistul ringi vaadatud, istutud ja mõtteid mõlgutatud, siis pole muud kui palverännutee taas jalge alla võtta. Kõigepealt tagasi kuulsale Arisvere küla kolme tee ristile ja siis juba Rutikvere poole edasi.

Enne Rutikveret (silla juurest Vesiveski teele) on üks tore koht –
Vikerforelli kasvatus Kõrkkülas.
Siin saab kala süüa ja telkijast rändur võib ka ööd veeta.
Kontakt: Lille ja Paul Bogdanov, tel. 5251726, OÜ Vikerkala, vikerkala@hot.ee
Nagu ikka kombeks, tuleb vähemalt nädal varem asjas kokku leppida, sest Lillel ja Paulil on peale iga päev igaks juhuks forelli grillimise tuhat muud tööd teha. Võib saata ka sõnumi – märksõnaks olgu „palverändur”.

Kui sinna sisse põikate, siis pärast teele tagasi jõudes tuleb minna Adavere poole, üle Põltsamaa jõe ning Rutikvere mõis juba paistabki. Rutikvere bussipeatuses seisab Rutikvere küla kivi, mis pühitseti koos Eestimaa–Liivimaa piirikiviga 16. augustil 2014. aastal.

  

Daila Aas, 2019

Allikad