Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänd

Suure-Kambja mõisa vesiveski juurest läheme Suure-Kambja–Sirvaku maanteele ja keerame paremale. Otse teisele poole maanteed jääb endine Suure-Kambja mõisa meierei hoone (praegu ilmselt elamu). Umbes 100 meetri pärast viib maantee üle Peeda oja ning pärast silda keerame paremale, Suure-Kambja–Prangli kruusateele.

Vähe aja pärast läheb paremale kitsuke harutee, aga sinna pole meil asja. Pudrumäe juures teeristil on meil käidud umbes poolteist kilomeetrit. Mõne kilomeetri pärast tee hargneb, meie läheme paremale, jalgrattamatkajate teele nr. 6.

Kohe on paremat kätt Tiigikalda ja Kasesalu talud (maja ees tiik), siinmail on igal talul oma tiik. Siis tuleb teerist, kus läheme otse, ikka jalgratturite teed mööda.
Oleme kõndinud oma 50 minutit, kui jõuame Kaatsi ristimänni ja palvepingi juurde. Suure-Kambjast siiani on 4 kilomeetrit.

Daila Aas, 2021

Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänd (võru keeles: ristipettäi) on tänaseks vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis säilinud matusekombe – matusetalituse juurde kuuluva puusse ristimärgi lõikamise – silmapaistev esindaja.

Puusse risti lõikamises kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on siinkandis kombeks jne. Ristimärgi lõikavad puusse tavaliselt lähimad meessoost sugulased (ristipojad) ning mõnel pool (nt Hargla, Rõuge, Kambja ja Põlva kihelkonnas) pakutakse pärast seda matuselistele rituaalne pits alkoholi ja võimaluse korral ka suupistet.

  

Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega.
Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõekspidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad meie vaimse kultuuripärandi hulka.

Kaatsi küla Prangililaane ristimänd esindab ka kaduvat kultuurmaastikku – seda teed mööda inimesed enam eriti ei käi ega sõida, kuid ristimärgid puudel on tunnistuseks sellest, et see on olnud kunagi käidav tee, kust surnud on viidud Kambja kalmistule.

  

Männi tüvesse on lõigatud riste kuni 4 meetri kõrgusele. Puu tüvel on spiraalne koorevigastus, mis on tekkinud välgulöögist. See annab ristipuule ainulaadse välimuse. Lõuna-Eestis on nii arvukate ristidega küla ristipuud nagu Kaatsi ristimänd, juba haruldased. 1999. aasta mõõtmistulemuste põhjal on pühapuu ümbermõõt 3 meetrit ja kõrgus 39 meetrit.

Marju Kõivupuu, september 2017.
 

Maruilmad, äike ja tuulevalingud on aastate pikku vana ristimändi kõvasti räsinud. Eks aita kaasa seegi, et metsa tema ümber jääb aina vähemaks. Iga kord, kui tema juures käime, näeme puutüvel uusi arme mõne kaotatud jäseme kohal.

2018. aasta mihklipäeva päikesepaistes, just sobilikult enne hingedeaja algust, sai palvepink Pranglilaane ristimänni juures õnnistatud. Täname Kambja koguduse hingekarjast Andrus Mõttust õnnistustalitusel lausutud heade sõnade eest, suur tänu Marju Kõivupuule, kes mõtles kaasa ja jagas teadmisi ristipuude ja vanade matusekommete kohta, aitäh Kambja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile Taivo Prantsule ja pingi valmistajale lahke abi eest.

Allikad

http://andmekogu.hiis.ee/kohad/Tartumaa-2690/Kambja-2691/Kaatsi%20ristim%C3%A4nd%20II-559
https://keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7371886
https://www.eestikirik.ee/pink-ristimanni-juures-ootab-palverandureid/
https://www.kambja.info/2020/01/24/pranglilaane-haruldane-virvepuu-kui-varav-teispoolsusse/
https://www.facebook.com/groups/eestimetsaabiks/permalink/661517750914790/