Aru mõisast Vellaverre

Alustame taas teed Mälgi külas Aru mõisa juures olevast Erumäe bussipeatusest. Ei keera kuivatite poole, vaid läheme Roosi talu juurest otse edasi. Postkastidega teeristil, kuhu jõuame umbes kolmveerand tunni pärast, läheme ikka otse. Krasna talu kohal (vasakul tee ääres seisab tore väike saun) jõuame vähe suuremale teele. Hoiame vasakule.

Mändide ees Männiku talu postkasti juures keerame ära vasakule, metsaäärsele teele. Õigupoolest pole see miski päris tee, rohkem nagu rada, mida märgistavad autojäljed. Meist paremal on karjamaa, vasakul lõhnavad kuused-männid. Siis jõuame metsa vahele. Järgmiseks maamärgiks on kruusakarjäär. Kui teerada hargneb, läheme vasakule. Ja kohe varsti keerame paremale.

Kui leiame end seismas tõkkepuu ees, mille taga on tiigiga taluelamine (Väike-Lallimäe talu), astume siiski tõkkepuu alt läbi ja sammume teed mööda edasi. Vähe aja pärast keerame teeharul paremale, tee äärde jääb Kuusiku talu. Asfaltteele jõudnud – see on Puhja–Elva maantee – suundume jälle paremale. Siin võib Laane bussipeatuses natuke jalgu puhata ja keha kinnitada. Siiamaani on kõnnitud umbes poolteist tundi ja ligi 5,4 km.

Enne Laane bussipeatust keerab tee Vellavere peale. Varsti on vasakul tee ääres veidi kõrgemal võsastunud künkal Kalmumägi e. Vellavere Kalmakmägi (ka Kabelimägi, Kalmatmägi).
Leidude põhjal on kalmistu kasutusel olnud 13.–18. sajandini külakalmistuna. Surnud olid maetud kristlike tavade järgi peaga edela ja lääne poole. Siit on leitud hoburaud- ja rõngassõlgi, nuge ja kolm münti.

  

Laane bussipeatusest on kõnnitud 20–25 minutit, kui olemegi Vellaveres.

VELLAVERE on muistne asulakoht järvede ja mägederohkes moreenmaastikus. Kirjasõnas on Vellaveret esmakordselt mainitud aastal 1582 (Welewer). Legendi järgi on küla oma nime saanud venna (velle) vere valamise järgi.
Paremal pool teed Jakobi talu kohal avastati 1985. aastal Vellavere külasüdamik (veel 300 aastat tagasi koosnesid Lõuna-Eesti külad tihedalt kobaras olevatest taludest) – siin oli tavapärasest tumedam muld, milles põlenud kivitükid, loomaluud ja savinõude killud. Enne Rootsi-Poola sõda (1600–1611) olnud siin 5 talu, kuid 1638. aastal olnud Vellavere külas vaid 1 talu, peremeheks Kegel Andresz. Hiljem anti küla südames 3 talu – Jakobi, Matsi ja Koke – nooruses Aru mõisas töötanud kolmele vennale (üks neist oli kokk ja teine kärner). Oma lahkunud on muistne Vellavere küla matnud Kalmakmäele.

Praegu on Vellavere ilus elujõuline küla. Vellavere 2018. aasta suve suursündmuseks oli Konguta külade päev, mida peeti juba neljateistkümnendat korda, ja sedapuhku oli Vellavere kord võõrustada kokku tulnud ümberkaudsete külade rahvast.
Vellaveres Matsi talus elas tunnustatud ilmatark Vadim Želnin (1909–1996), kes oli aastatel 1955–1970 Vellavere kolhoosi esimees.

  

Järvedest siin tõesti puudust pole. On Kogrejärv ja Külajärv, siinsamas on Vissi järv ja tüki suurem Viisjaagu järv. Termokarstilise päritoluga Külajärv on Eesti järvede seas sügavuse poolest igati auväärsel 12. kohal (suurim sügavus 25 m). Varem tunti Külajärve Mõõkjärve nime all. Muistendi järgi olevat järv tekkinud Kalevipoja mõõgahoobist, kui ta siin põrgulistega sõdinud. Mõõk tunginud sügavalt maasse ja sünnitanud suure augu, mis vett täis valgunud.

Meie läheme nüüd Vellaverest edasi Mosina vesiveski poole. Tee kulgeb mäest üles, mäest alla läbi ilusa kõrge männimetsa. Teeristil oranžide postkastide juures Viisjaagu järve ääres (siin vasakul pool teed on vana Viisjaagu kõrtsi ase) hoiame paremale. Nüüd peab olema tähelepanelik, et mitte maha magada tagasihoidlikku teeviita, mis suunab Mosina veskisse – see jääb teelisele vasakut kätt, aga kiri pole mitte Vellaverest tulija poolsel küljel.

Aru mõisast Mosina veskini kogus kilomeetreid natuke üle 9. Selle maa kõndimine koos puhkepauside ja ringivaatamistega võttis meil veidi üle 3 tunni.

Daila Aas, august 2018
 

Allikad

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12843
https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/kularahvas-ei-joudnud-zelnini-tegemisi-ara-imestada?id=23965749
https://arhiiv.err.ee/vaata/keskooprogramm-keskooprogramm-vadim-zelnin/similar-29672
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92541249/eesti-esimeselt-ilmatargalt-zelninilt-votsid-paljud-eeskuju-uhe-suure-eksimuse-tekitas-aga-tagurpidi-seapor