Tamme paljand ja Tamme tuulik

Taas teele, õieti maanteele, siis esimeselt teeotsalt paremale. Kui jõuame järgmise teeharuni, läheme ikka otse edasi. Kahel pool on põllud. Järve ääres hoiame vasakule, kõnnime Tamme paljandi infotahvlini. Tamme tuulik juba paistab ees, aga praegu laskume alla järve äärde paljandiga tutvuma. Püha Martini kiriku juurest Neemiskülas Tamme paljandini tuleb veidi üle tunni.

  

Kohati kuni 8 meetri kõrgune Tamme paljand pidavat peitma mingeid müstilisi salakirju. Kui need üles otsida ja ära seletada, lahkuvat Võrtsjärv suure kohinaga jäädavalt oma asukohast, räägib rahvapärimus.



  

Siin paljastub kesk-devoni punane liivakivi. Mõelda, see liivakivikihistik on tekkinud ligi 400 miljonit aastat tagasi. Õnne korral võib siit leida iidsete lõuatute, vihtuimsete ja kõhrkalade (rüükalade) jäänuseid. Seekord me fossiile ei leidnud, ka salakirju mitte, nii et järv jäi meist omale kohale, kui läksime edasi Tamme mõisa tuuliku poole.

Tamme mõisale kuulunud tuuleveski ehitati aastail 1875–1899. See on hollandi tüüpi tuuleveski, mille puitkonstruktsioon on kaetud laastukattega. Tuulik restaureeriti 2007. aastal, tiivad pole kahjuks säilinud.



  

Ajame juttu Tammeveski talu peremehega, kes näitab meile ka kõrval (endise Tamme mõisa kohal) suures mahajäetud aias tühjalt seisvat taluhäärberit. Kunagi oli talul tsaariajal agronoomiks õppinud tegus peremees, kes istutas oma maja ümber Siberist ja mujalt kaugelt toodud uhkeid puid. Aias kasvab hulk vanu õunapuid. Kunagine uhkus ja ilu on selgesti tuntav praeguses laokilolekuski. Kahju, et järeltulijad pole suutnud seda hoida.
Taskud ja põsed maitsvatest õuntest punnis, sammume edasi.

Daila Aas
september 2016
 

Allikad

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tamme-paljand
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7262