Lalsi kool ja kirik

Oleme Lalsi külas.
Ürikud mainivad Lalsit (Lales) esimest korda aastal 1599. Koha tähtsus kasvas ühes 1764. aastal rajatud Laashoone klaasikojaga. Lalsi kihelkonnakool avati 1848. Alguses tegutses kool Vaiblas, aga 1873. aastal koliti kool Lalsi vastvalminud koolimajja. Hiljem oli seesama hoones seltsimajaks. 20. sajandi alguses ehitati koolile uus, punastest tellistest kahekorruseline maja. Kool oli siin 1973. aastani. Praegu on Lalsi koolimaja erakätes, uksed-aknad lahti ja laguneb.

Meie, Pirita kloostri sõbrad, ei saa muidugi jätta märkimata, et Lalsi külast on pärit isa Vello Salo. Tema isa Aleksander Vaher oli Lalsi algkooli juhataja ning ema samas kooliõpetaja. Lalsi koolis käis umbkaudu sada last, osa nendest, mitukümmend, internaadis. Lalsis olid algkooli 4., 5. ja 6. klass, esimesed kolm klassi olid Odistes. Lalsi koolis õppis isa Vello küll vaid ühe aasta, enne kui läks Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Läinud sajandi 30ndate aastate Lalsi oli „üks õnnis kirikuküla”, leiab isa Vello oma mälestusteraamatus lapsepõlve meenutades. Seal oli koolimaja, õigeusu kirik, seltsimaja, sepikoda, tisler, tuuleveski, kaks kauplust. Ühe poe katuse all töötasid ka postkontor ja telefonijaam.

  

LALSI NIKOLAI KIRIK
Aastail 1845–1848 hakkas maarahvas massiliselt astuma õigeusu kirikusse. Liikvel oli kumu, et kusagil antakse õigeusku minejatele maad… Eelnevad aastad olid aga olnud drastilised: üksteisele järgnenud ikaldused tõid kaasa tõelise näljahäda ning arusaadavalt püüti nüüd haarata igast õlekõrrest, mis tõotas pääsemist. Samal ajal oli kahtlemata tegu keskvõimu poolt hoolikalt kavandatud aktsiooniga. Ilmselt pole juhus, et just 1842. aastal hakati Pihkva vaimulikus seminaris õpetama eesti ja läti keelt ning peatselt avati õigeusu preestrite ettevalmistamiseks Riia vaimulik seminar.
Usuvahetusele järgnes massiline õigeusu kirikute ehitamine ning selleks koostati mitmeid tüüpprojekte. Sõna ’tüüpprojekt’ seostub paljudele sageli nõukogude ajaga: paljukirutud hruštšovkade kõrval meenuvad äravahetamiseni sarnased koolid, kauplused ja kinod. Tegelikult on Vene riigis tüüpprojekte viljeldud sajandeid. Eesmärgiks ei tarvitsenud olla unifitseerimine ja kokkuhoid: nii talitades võis kindel olla, et ehitatakse professionaali valmistatud jooniste järgi ning tulemus ei sõltu kohalike kuldkäte ehitusinsenerlikust võimekusest. Enim leidsid kasutamist Riia arhitekti akadeemik Heinrich Carl Scheeli (1829–1909) projektid – tema kavandite järgi püstitati Eestis tervelt 18 kirikut. Arhitektil valmis 1871. aastal kolm projektivarianti erineva suurusega kirikute jaoks. Suurematel oli uhke kivist kellatorn, väikesed olid hoopis ilma tornita. Lalsi 1873. aastal ehitatud kirik oli omapärane vahevariant, kus kellatorn on puidust. Õnnistati kirik 1873. aastal.

Kaur Alttoa


  

Lalsi kirikus on leidnud varjupaiga tee-ehitusele ette jäänud Vaibla kiriku ikonostaas.
Pikka aega mahajäetult seisnud Lalsi õigeusu kirik oli üpris õnnetus seisus: katus aastaid läbi sadanud, puidust kandekonstruktsioonid osaliselt hävinud, laed kohati alla kukkunud. 

KIRIKU AJALUGU
Ajalooliselt on kirikut kihelkonna järgi nimetatud Kolga-Jaani õigeusu kirikuks. Kirik on ehitatud aastatel 1871–73 Riia arhitekti G. Scheli tüüpprojekti järgi. Samalaadsed õigeusu kirikud on ka Viljandimaal Arusaare, Penuja ja Tuhalaane, Pärnumaal Uruste ja Pootsi-Kõpu, Tartumaal Kavilda ning mitu kirikut Saaremaal. Kirik ehitati siseministeeriumi rahastamisel, mille aluseks oli 1869. aasta keiserlik otsus õigeusu kirikute ehitamisest Balti kubermangudes.

Bütsantsi stiili matkiv ristikujuline viiepäine kuppelkirik, millest keskkuppel on suurim, on ehitatud maakivist. Nurgatornid on laotud tellistest ja krohvitud. Puidust ikonostaas on kaetud valge õlivärviga ning kaunistused on valmistatud kullatoonis. Kiriku teeb teiste kirikutega võrreldes eriliseks säilinud puidust kellatorn, mis lisati hoonele kümmekond aastat pärast hoone valmimist. Kiriku ikonostaas ja aujärje tagune maal on kultuurimälestisena kaitse all.

Kiriku hiilgeaegadel (aastal 1891) oli koguduses 2618 liiget, tänaseks päevaks on liikmeid u 100 korda vähem ehk paarkümmend. Kirikut hooldab MTÜ EAÕK Lalsi Püha Nikolause Kogudus. Aastakümneid oli koguduse eestseisja Marta Suigussaar ja jumalakoda hoiti tegutsemas läbi nõukogude aja. Kuigi kogudus pidas muinsuskaitsealuses kirikuhoones regulaarseld teenistusi oli pühakoja seisukord 2017. aastaks avariiline. Katus oli aastaid läbi sadanud ja puidust kandekonstruktsioonid olid osaliselt hävinud ning laed kohati alla kukkunud.

MTÜ Vanaajamaja koostöös Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga algatas 2017. a. Lalsi kiriku restaureerimise tööd. Järgneval viiel aastal toimusid Vanaajamaja eestvedamisel Lalsis rahvusvahelised vabatahtlike restaureerimistalgud. Peale restaureerimistalguid jätkusid tööd spetsialistide meeskondadega. Aasta-aastalt kogunes toetajaid ja toetussummasid ning töid oli võimalik teostada juba oluliselt suuremas mahus.

Aastate jooksul tehtud tööde nimekiri sai pikk, kõigepealt tuli ehitada tellingud, et pääseda torni juurde, ja siis vahetada välja kõik kahjustunud puidust, kivist ja lubikrohvist osad. Muu seas tuli asendada ka ulatuslikult kahjustunud telliskarniis ja see uuesti krohvida. Kõikide löövide laed tuli avada, asendada kahjustunud laetalad ja lagi uuesti krohvida. Juba esimesel tööde aastal panustati 22 vabatahtliku poolt u 1000 töötundi. Vanaajamaja poolt lõppesid tööd 2021. aastal.

Pärast suuremate ehitustööde lõppu restaureeriti ka Lalsi kirikus originaalina säilinud ikonostaas ja puhastati aujärje tagune maal. Lalsi-Lätkalu Külaselts ja Lalsi kiriku kogudus hoiavad ja parandavad kirikut jätkuvalt hoole ja armastusega. Kuni II maailmasõjani oli kirikul ja selle vastas asuval valla koolimajal kohaliku kogukonna elus keskne roll. Vaatamata nõukogudeaegsetele repressioonidele säilis kiriku kogudus ja kirikuhoone.
Lalsi kiriku hoone on arhitektuurimälestis, kuid tal on ka väga tähtis ajalooline ja kultuuriline roll siinse kogukonna loos.

Lalsi kirik pärast restaureerimist. Foto Sven Andreson, 2025.

   

   
Lalsi kiriku interjöör ja ikonostaas pärast põhjalikku restaureerimist. Fotod Tiiu Allikvee, 2025.

Ülevaade restaureerimisprotsessist: https://vanaajamaja.ee/et/kogukonnaprojektid/lalsi/
Väike kokkuvõte restaureerimisest: https://www.youtube.com/watch?v=pDsVDGUQjhY

Lalsi koguduses teenib preester isa Johannes. Teenistused toimuvad iga kuu neljandal pühapäeval. Koguduse eestvedaja ja kontakt kirikusse sisse soovijatele: Sven Andreson, 5559 9706, sven.andreson@mail.ee.

Sven Andreson, 2025

Lalsi kiriku vahetus läheduses seisab Vabadussõja mälestussammas, millel on kirjas Vabadussõjas langenud koguduse 13 liikme nimed. Samba lugu on vägagi tüüpiline: see püstitati 19. septembril 1926, 23. juunil 1941. a. lükati ümber, 19. juulil 1942. a. aeti jälle püsti. Oktoobris 1944. a. lükati jälle kummuli, aga õnneks tekstiga vastu maad.
Nii ta siis ootas pea pool sajandit uut tõusmist. Taas kord püsti tõstetud mälestussammas pühitseti 19. juunil 1988. aastal. Samba taastasid Heino Saks, Harri Saks, Jaanek Saks, Indrek Saks, Kaljo Kalts ja Ville Dreving. Samba taasavamisest võtsid osa ka MRP-AEG ja Muinsuskaitse Seltsi esindajad. Lalsi sammas oli esimene taastatud ja pidulikult pühitsetud Vabadussõja mälestusmärk Eestis.

Lagle Parek, 2017. Fotod Tiiu Allikvee.

AD 2016 avasime palvepingi Kolga-Jaani pastoraadi kõrval.
Pink on pühendatud kahele väärikale siitkandi mehele, isale ja pojale, ALEKSANDER VAHERILE ja VELLO SALOLE ehk ENDEL VAHERILE, kes mõlemad on elanud oma elu kodumaa ja tema rahva teenimises. Euroopa ajaloo veriste keerdkäikude tõttu ei ole pojal enam alates 1945. aastast oma endist perenime ja isa langes 1944. aastal vaenlase käe läbi. See on Eestile ja tema ajaloole iseloomulik lugu.
ALEKSANDER VAHER oli pikaaegne Lalsi Algkooli juhataja ja Kaitseliidu malevkonna pealik, kes andis oma elu 1944. aastal isamaa au ja vabaduse eest. Tema juhtlause elus oli: ISAMAA AUKS ALATI VALMIS. Olgu see ka meie juhtlauseks.
Aleksander Vaheri poeg VELLO SALO on üks nendest vähestest, kes seob meie maad ja meie rahva vaimu suure maailmaga. Ta on sündinud 5.11.1925 Lalsis, kuid Jumala tahtel on temast saanud eeskuju ja tugi väga paljudele inimestele üle maailma. Kui maailmas on olemas Isa Vello, on olemas ka rõõm ja lootus.
Isa Vello kohta võime me lugeda, et ta on katoliku vaimulik, ajaloolane, tõlkija ja kirjastaja ja et tal on kõrgeid aunimetusi. Kuid kõige tähtsam ja kõige kõrgem aunimetus, mis inimesel üldse võib olla, on olla väärikas inimene. Isa Vellole on Jumal ise selle au andnud. Olgu meil sellest rõõmu ja tuge...” (tekst palvepingilt).
 

Pingi õnnistas isa Vello Salo. Kohal olid Pirita kloostri õed ja sõbrad, Vello Salo õde Eevi Salm ja vend Arvo Vaher ning palju Kolga-Jaani rahvast: õpilasi, õpetajaid ja koguduse liikmeid.

Kümme aastat seisis palvepink Kolga-Jaanis. Nüüd, kus Lalsi kirik on taas ellu äratatud, seisab see siin, kiriku ja kooli vahel, sest just siia see kuulub. Küllap on Isa Vellol, kes juba aastaid rändab taevastel radadel, selle üle hea meel.

Allikad

https://sakala.postimees.ee/241617/kadusid-ara-odiste-lalsi-latkalu
https://aegumatu.wordpress.com/category/intervjuud-2012/vello-salo/
https://www.err.ee/589992/vabatahtlikud-taastavad-lalsi-kula-kiriku
https://vanaajamaja.ee/et/kogukonnaprojektid/lalsi/