Põltsamaa Niguliste kirik

Põltsamaa kirik on kummaline: ta koosneb ühest risttahukast ja silindrist. Põhjus on lihtne: algselt polnudki siin pühakoda, vaid hoopis ordulinnuse väravaehitis ja suurtükitorn. Kirik aga paiknes keskajal hoopis teisel pool jõge.

Keskaegsest kirikust ei tea me samahästi kui midagi. Küll on kirikuasemelt leitud üks raidkivi, mida võib näha Põltsamaa muuseumis. Paekivist konsoolil on kujutatud kahte teineteise vastu liibunud pead. Enamasti on väidetud, et siin on Aadam ja Eeva. Kõlab kenasti ... ainult kas keegi teab mõnda keskaegset kuju või pilti, kus Aadam ja Eeva on omavahel veidikenegi intiimsemalt suhtlemas? Võti Põltsamaa paari mõistmiseks leidub Türi kirikus. Sealgi näeme ühel konsoolil kahte pead, kel põsed vastastikku, teisel konsoolil kannab aga mees lehtrikujulist mütsi. Sellise peakattega kujutatakse keskaegses kunstis juudisoost tegelasi. Nüüd peaks olema kõik selge: siin näeme Juuda suudlust, mida jälgib üks Jeesuse kinnivõtja.

 

Keskaegne kirik hävis 17. sajandi alguse sõdades. Uued ajad saabusid Põltsamaale 1630. aastail, mil Herman Wrangel rekonstrueeris linnuse moodsaks lossiks ja kasutas keskaegsete kaitserajatiste müüre uue kiriku ehitamiseks. Järgnesid häving Põhjasõjas ning taastamistööd. Barokne tornikiiver valmis 1751. Taas hävis kirik täielikult 1941. aasta sõjasuvel. Kirik taastati pastor Herbert Kuurme eestvõtmisel aastail 1947–1952.
Põltsamaa ja Lüganuse olid esimesed pärast sõda taastatud kirikud Eestis. Tornikiivri jaoks küll toona jõudu ei jätkunud ning see valmis alles 1969.

 

 

Suurem osa sisustusest (kantsel, altar, pingid, lühtrid jne.) pärineb nõukogude võimu poolt 1948. aastal suletud Tartu Ülikooli kirikust. Omapärane on Matthias Holsti kavandatud altarisein (1868), kus on pöördraamis kaks maali: Woldemar Friedrich Krügeri „Naised haua juures” ning Julie Hagen-Schwarzi „Kristus ristil”.

Kaur Alttoa, 2016

PÕLTSAMAA KIRIK KUI VABADUSSAMMAS
Vähesed Eestis teavad Põltsamaa kiriku lugu. Kuid see lugu on üks nendest, mis inimesele rasketel hetkedel tuge, jõudu ja lootust annavad ja mida igaüks meist peaks meeles pidama kui tunnistust oma rahva vaimujõust.
Kuivad faktid on järgmised:
Teise maailmasõja ajal muutus Põltsamaa kirik rusuhunnikuks.
Hoolimata okupatsioonist, hoolimata vaesusest, hoolimata kristlaste tagakiusamisest alustas kogudus oma pastori Herbert Kuurme eestvedamisel 1947. aastal kiriku taastamist.
Kirikut taastati annetuste varal.
Taastamine võttis aega kaksteist aastat. Need olid Eesti uuema ajaloo raskeimad aastad. Nende aastate hulka jääb ka märtsiküüditamise aasta 1949.
Kiriku taastamise mõtegi pidi sellel ajal tunduma kui mitte just hullumeelne, siis vähemalt täiesti võimatu.
Ei olnud toitu, kütet, jalatseid ega riideid. Ristiinimesi jälitati, võeti kinni, paljud kadusid NKVD keldritesse.
Ehitusmaterjali oli võimatu saada. Polnud naelugi, muust rääkimata. Vanu roostetanud naelu kisti tangidega plankudest välja, taoti sirgeks ja võeti jälle kasutusele.
Kuid need olud mitte ainult ei muserdanud inimesi, vaid õhutasid ka vaimset vastupanu.
Põltsamaa taastatud kirik on üks iseäralik vabadussammas, mis on pühendatud inimese vaimu jõule. Pühendatud võimatu võimalikkusele.

Viivi Luik, 2021

     
Herbert Kuurme Põltsamaa lossi torni otsas 6. juunil 1937. aastal. Erakogu.
Põltsamaa kiriku ehitus. Erakogu.

Herbert Kuurme: „Ka tipuvarras on valmis ja me kanname ta välja. Viktor Jürisson koos poja Endeliga meisterdasid selle „Koondis Eesti Põllumajandus Tehnika” Põltsamaa osakonna töökojas.”  Erakogu.
 

Ööbimisvõimalus Põltsamaa Niguliste koguduse töökeskuse majas
Kontakt: tel. 522 3368, poltsamaa@eelk.ee   http://www.poltsamaakogudus.ee/
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!
 

Allikad

https://arhiiv.err.ee/vaata/kuningalinna-karjane-praost-herbert-kuurme/latest
https://arhiiv.err.ee/vaata/kirikuelu-herbert-kuurme-100
https://www.vooremaa.ee/poltsamaa-lossi-viimased-paevad/