Vaali küla ja Vaali Vabariik

VAALI – KÜLA, KUS 1905. AASTAL LOODI „EESTI VABARIIK”
Vaali külas ootab mõndagi rändajat ilmselt üsna suur üllatus. Kes on kuulnud midagi Vaali vabariigist?
Jättes seljataha imelise Norra looduse oma arvukate allikate ning uhke mõisaga, jõuamegi mööda looklevat metsateed riiki riigis – „Vaali Vabariiki”. Vaali küla on Koigi valla äärealal paiknev väike metsaküla. Kunagisest jõukate talumajapidamistega asustatud piirkonnast on tänapäevaks säilinud vaid mälestus. Viimase rahvaloenduse järgi elas külas 28 inimest.

Vaali küla esialgne nimi oli Majavere, mis esineb kirjalikes allikates juba 1471. aastal. Majavere mõisa kohta on esimesed teated aastast 1586. Mõisa valdaja Johann Metstackeni järgi hakati paika nimetama Metsataguseks. 19. sajandi keskel omandas Vaali mõisa Alexei von Wahl. Tema nime järgi said nii mõis kui ka lähedal asuv Ohuvere küla Vaali nime.
Vaali mõis kuulus kuni 1919. aasta maareformini von Wahlide suguvõsale Päinurme mõisa karjamõisana. Pärast mõisamaade võõrandamist kasutas Vaali mõisa peahoonet Järva Maakonnavalituse metsandusosakond. Nõukogude võimu aastatel paiknes mõisa peahoones kolhoosi „Uus kevad” kontor.

Vaali külas, Koeru teest kilomeeter lääne pool on Lubjasaare talu varemed. Siin sündis ja elas Järvamaa ja ühtlasi Põhja-Eesti üks tuntumaid ja viljakamaid rahvaluulekogujaid Hans Anton Schults. Vähese kooliharidusega, kuid iseõppimise teel oma teadmisi täiendanud, suutis Schults teadusmehele omase täpsusega kirja panna rahvapäraseid murdetekste. Rätsepa ja rändraamatukaupmehena külast külla liikudes saatis ta aastail 1890–1903 Jakob Hurdale 2273 lehekülge rahvaluulet, mis on kogutud lähemast koduümbrusest, eriti Koeru, Koigi ja Päinurme piirkonnast. 1905. aastal sai Schultsist piirkonna maata talupoegade eestkõneleja.

Vaali küla on laiema tuntuse saavutanud tänu 1905. a. revolutsioonilistele sündmustele. Päinurmes ja Vaalis oli mõisnike ja talupoegade vahekord kujunenud õige pinevaks, kuna esimesed ei tahtnud sammugi taganeda oma vanadest eesõigustest. Siinne maarahvas ei olnud rahul senise ebaõiglase seisukorraga. Näiteks puudusid Vaali ja Päinurme mõisates talupidajatel juba mõnda aega seaduslikud lepingud, kuna vanad olid juba aegunud. Igal võimalikul viisil püüdis mõisnik nende koostamisest kõrvale hoiduda. Seni aga nõudis mõis renti endiste tingimuste kohaselt ning seejuures rohkel määral lisakohustusi. Samuti keeldus mõis talukohti müümast. See kõik tegi talupidajatel meele kibedaks. Siin ühinesid peremehed ja maatamehed ühiseks aktsiooniks.

Revolutsioonilise mõtte virgutajateks kujunesid jõuka Palsu talu peremees Mart Jürman (ta oli ka Udeva vallakohtu esimees ja Koeru põllumeeste seltsi president) ja rätsepa ametit pidav Hans Anton Schults. Palsu talu kauplus oli selleks kohaks, kus ümbruskonna elanikud koos käisid. Seal luges Mart Jürman kohaletulnuile ette ajalehte „Olevik”. Hiljem arutleti loetu üle.

Vaali küla rahvas nõudis ennekõike mõisa külge liidetud talumaade tagastamist. Kuna Päinurme mõisniku Georg von Wahliga ei saadud kokkuleppele, otsustasid Vaali mehed ise talumaad mõisamaadest eraldada ning maatameestele harimiseks välja anda. Maajagamise kohta koostati 22 punktist koosnev leping.

Maareform ei jäänud Vaali meeste ainukeseks saavutuseks. Lisaks loodi ümbruskonna talumeeste eestvõttel miilitsasalk – nn Eesti priitahtlik sõjameeste salk. Novembris 1905 käidi ära ka Tartus rahvaasemike kongressil. Kindlaid juhtnööre saamata tuldi Vaali tagasi ja otsustati kuulutada välja oma Eesti Vabariik. Tehti manifest ja koostati põhiseadus. Valiti ka riigijuht – president, kelleks sai Anton Schults.

Vaali meeste ideed ja saavutused panid aga tegutsema ka kohalikud mõisnikud. Päinurme ja Koeru parunite eestvedamisel kutsuti detsembri keskel Koerusse madrustest koosnev karistussalk. 1905. aasta jõululaupäeval 24. detsembril jõudis karistussalk Palsu tallu. Vangistati peremees Mart Jürman koos poja Voldemariga, Anton Schults ja Johan Stamm. Arreteeritud viidi Koeru, kus nad sama päeva õhtul ilma kohtuta maha lasti. Imekombel pääses mahalaskmisest Palsu talu perepoeg August Jürman (hilisem minister). Päinurme–Vaali talumeeste katsed saada vabaks mõisnike ülekohtu alt nurjusid ja vana olukord taastus.

  

August Jürmanist (1937. a-st Jürima, 1887–1942,) kes 1905. aasta veretööst eluga pääses, sirgus mitmekordne minister ja riigitegelane. Temast kujunes Eesti omariiklusperioodil juhtiv poliitika- ja majanduselu suunaja ning mõjutaja. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt arreteeriti ta 5. oktoobril 1940 Tallinnas. August Jürman suri 15. augustil 1942. aastal Kirovi oblastis.

1935. aastal püstitati Koeru alevikku mälestussammmas (skulptor J. Raudsepp), millel on tekst: „A 1905 Eesti Vabariigi asutamise mõtte eest Koerus langenuile”. Vaali küla Palsu talu õuemurule veetud suurelt põllukivilt võime lugeda: „Siin Palso talus algatati 1905. a. detsembris Eesti Vabariigi loomise mõte.”

Vaali Vabariigi 110. aastapäeva tähistamine Koerus ning Vaali külas Palsu talus 29. septembril 2015. a.



Ründo Mülts
 

Allikad

https://jarvateataja.postimees.ee/2062353/vaalis-sundis-vabariik
https://secreturbanist.blogspot.com/2013/02/1905-aasta-sundmused-vaalis-koigi-vald.html
https://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Koeru&id=1180