Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Müüsleri

Kust tuleb see vahva nimi Müüsleri? Vanasti sõja ajal olevat üks kindral müünud ühe sõjaleeri vaenlase kätte. Sellest tulnudki nimi „müüs leeri” – Müüsleri. (Järvamaa kohapärimus)

Legendid legendideks, aga ilmselt nad kaudselt mõjutavad ka ajalugu. Tänapäeva Müüsleris on tähtsaimaks kohaks Vabadussõja mälestusmärk kunagisel lahinguväljal. 5. jaanuaril 1919 toimus siin äsja formeeritud Järvamaa Kaitsepataljoni ja Eesti Kaitse Liidu salga lahing pealetungiva vaenlasega. Lahing võideti ning Paide jäi vallutamata. Müüki seekord ei toimunud!
Mälestussammas võidetud lahingule avati 15. augustil 1934, samba autoriks oli kunstnik August Roosileht. Avamisel osales ligi 5000 inimest. Okupatsiooniajal mälestusmärk küll lõhuti, kuid taastati ja avati uuesti 27. augustil 1988.

Müüsleri oli asustatud juba muinasajal, millest annavad tunnistust mitmed riikliku kaitse alla kuuluvad kivikalmed ja sõjakalmed. Esimesed kirjalikud teated pärinevad Järvamaa 1564. a. vakuraamatust, kus on nimetatud kahte küla: Karevere ja Sainal. Mõlema küla ajalugu on seotud Müüsleri mõisaga, sest nad kuulusid mõisale.

 

Müüsleri mõisa (sks. k. Seinigal) kohta on esimesed andmed 1623. aastast. Eestipärase nime Müüsleri sai mõis selle omaniku nimest (Cord Meuseler) mugandatuna eesti keelde. Meuseleri valitsemisaega langeb mõisa rajamine. Pikk ühekorruseline härrastemaja ehitati 18./19. saj. vahetusel, 19. saj. II poolel ehitati hoone parempoolne ots kahekorruseliseks. Pärast 1919. aasta võõrandamist tegutses mõisahoones kool. Müüsleri mõisa peahoone hävis tulekahjus 1941. a. lahingutes. Vaid kaunis mõisapark meenutab minevikku.
Parki on praeguseks rajatud Kilplala teemapark, parki kasutatakse ka küla kooskäimise kohana. Kiplaste Kojas saab teeline keha kinnitada.

Vanad mõisa kõrvalhooned, endine hobusetall ja sepikoda on rekonstrueeritud ning neid kasutab Müüsleri Saare Selts. Kunagises hobusetallis on aga avatud suurejooneline näitus Vabadussõjast ja on võimalus vaadata filme.

Vana sepikoda on kujundatud koosviibimiste kohaks, samas võib leida peavarju ka palverändur.
Kontakt: Ene Mikk 372 5136114, myysleri@gmail.com
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!

Lagle Parek
 

Allikad

http://www.myyslerisse.ee/et
https://www.mois.ee/jarva/myysleri.shtml
https://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Peetri&id=1857