Kochide kabel

Pirita kloostri varemete juurest asume teele üle jõe. Esimene, puidust sild ehitati 1914. aastal, enne sai üle jõe vaid parvega, raudbetoonist sild valmis alles 1936. aastal.
Teekond jätkub Pirita jõe vasakul kaldal. Astume vastuvoolu, rada jookseb piki kallast jõe ja velotreki vahel. Looduslikult on väga kaunis ka teekond Pirita jõe paremal kaldal, siis on esimeseks vaatamisväärsuseks Botaanikaaed.

Juba 17. sajandil oli Tallinna ümbruses linnakodanike suvilaid koos aedade ja majandushoonetega – neid kutsuti suvemõisateks. Maad ulatusid kuni Lükati sillani. 18. sajandil andis Tallinna raad Pirita jõe vasakul kaldal oleva maa-ala ärimees Joachim Christian Kochile obrokile (s.t maa anti määramata ajaks koos hoonestusõigusega rendile, kasutaja pidi maksma iga-aastast maamaksu). 1795 liideti sellele veel suurem maa-ala Pirita jõe kõrgel kaldal.

1866. aastal, kui Tallinnas peeti rahvarikast baltisakslaste II laulupidu, mis kestis ligi nädala ja osavõtjaid oli kogu Baltikumist ning isegi Peterburist, toimus viimasel päeval võistulaulmine Pirita-Kosel Kochi suvemõisa pargis. Kohale tuldi nii ehitud paatidel piki jõge sõudes kui lippude lehvides mööda jõekallast sammudes. Osa võttis ka üks eesti koor – Jüri kihelkonna segakoor, koorijuhiks G. Kraemann. Koor olevat üle ootuste hästi laulnud.

KOCHIDE KABEL JA PEREKONNAKALMISTU
Kabel rajati Kochide kaupmehepere poolt ning valmis aastal 1874. Kabelis olid August Weizenbergi marmorskulptuurid „Kristus”, „Emaarmastus”, „Lapsearmastus”, „Usk ja lootus”, „Surematus” ning Andreas Kochi portreebüst. Hauad asuvad kabeli ees kahel pool sissepääsu.
1940. aastal andsid Kochid seoses ümberasumisega Saksamaale kabeli üle Hariduse Rahvakomissariaadile. 1941. aastal kasutati kabelit Nõukogude suurtükiväe tulejuhtimise keskusena. Kahekorruseline historitsistlikus stiilis kabel rüüstati aastail 1940–1960 täielikult. Skulptuurid osalt hävitati, aga osa neist jõudis Kunstimuuseumisse.

Tänapäeval on kabel koos uue Pirita surnuaiaga sattunud velodroomi ja tenniseväljakute vahetusse lähedusse. Kochide kabel taastati Pirita velodroomi eestvedamisel, rahaliselt panustasid Kultuuriväärtuste Amet, Vabariiklik ja Tallinna Muinsuskaitseamet, Kochide järeltulijad ja velodroom. Katuseta jäänud kabel taastati arhitekt T. Linna projekti järgi 1999–2003.

Lagle Parek, Mare Kask. 2015
 

Allikad

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1193
https://tallinncity.postimees.ee/1794415/pirita-ajalugu-rikastavad-endised-kalmistud-ja-kabelid