A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel

Simisalust lahkudes viib tee üle Jägala jõe silla ja üle soosilla. Teelahkmel läheme kruusateel vasakule, ikka mööda RMK matkarada. Poole tunniga – käidud on pisut üle 2 km – jõuame Tammsaare väljamäele. Siin väljamäel, soode ja metsade keskel, oli kaks talu.
Tammsaare-Lõuna talu peremeheks oli Jakob Sikkenberg, „Tõest ja õigusest” teada-tuntud kiusaka Oru Pearu prototüüp. Hansenid elasid Tammsaare-Põhja talus, mille kirjaniku isa ostis 1872. aastal.
Vargamäe nime on see koht saanud „Tõe ja õiguse” järgi. Anton Hansen Tammsaare andis romaanis oma kodutalule Põhja-Kõrvemaalt laenatud nime ja külge see jäigi.

1958. aastal loodi väike A. H. Tammsaare muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel. Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevaks avati 29. jaanuaril 1978 pidulikult Tammsaare väljamäel taastatud hoonetekompleks. Uuesti ehitati üles rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajati matkarajad.

Kirjanduslikule palverännakule siia Tammsaare maile on toodud vähemasti iga teine eesti koolijüts. On ju A. H. Tammsaare meie kirjandusilma suurimaks kuulutatud looja ja tema suurromaan eestlasele sama tähtis kui kristlasele Piibel. Nii et ole sa kultuuri- või palverändur, postmodernne teeline või niisama hingetoitu otsiv ilmikrändur, see paik on sulle teetähiseks igal juhul.

  

  





Majas, kõrvalhoonetes ja taluõuel ringi vaadanud, seisatame hetkeks väraval. Siin, oma sünnitalu väraval seistes vaatas tulevane kirjanik poisipõlves üle raba paistvat kirikutorni. Just nõndasamuti seisab siin „Tõe ja õiguse” Indrek, kuulatades kirikukellade kumedat ja hella häält, endal magus valu südames. Möödunud on ligemale sada kolmkümmend aastat, kirikutorn jääb sajandiga peale kasvanud soometsa varju ja meie siin võime seda näha ainult vaimusilmas, aga me teame, et väike Järva-Madise kirik seisab ikka sealsamas, kus ta on seisnud üle seitsmesaja aasta. Sinnapoole hakkamegi nüüd minema.

Tammsaare-Lõuna talust
Aga enne veel olgu öeldud paar sõna muuseumi kõrval asuva Tammsaare-Lõuna talu kohta. Peremeheks on siin Jakob Sikkenbergi järeltulija Toomas Vaaderpall, kes peab talu koos abikaasa Angelinaga ja kasupoja Leviga. Kasvatatakse marju, millest tehakse ka kõiksugu head-paremat. 
Talu ostis Jakob Sikkenberg 1868. aastal. Talu kõige vanem hoone on pikk ait aastast 1730, elumaja on ehitatud 1888. aastal. 
Tammsaare-Lõuna talus on, mida vaadata, ja mõnda, mis sünnib suhu pista. Vaat seda rändurid armastavadki. Kunagises piimaruumis on poeke, kust saab osta mahlu, hoidiseid, jooke, pirukaid. Kõigepealt aga peab teeline peremehega ühendust võtma.
Telefon: 5349 8143; toomas.vaaderpall@gmail.com
Vetepere, Järva-Madise-Simisalu, 73416 Järva maakond; 59.111016, 25.589282 

Daila Aas, september 2019, täiendatud 2026. Fotod Tiiu Allikvee.

Allikad

https://www.vargamae.ee/et/
https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1006819/elu-vargamael-laheb-edasi-oru-pearu-prototuubi-lapselapselapselaps-toomas-rajas-esivanemate-maile-marjatalu
https://www.ohtuleht.ee/melu/952022/vargamae-pearu-lapselaps-mina-arvan-et-armastust-on-siin-kogu-aeg-olnud-