A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel
Simisalust lahkudes viib tee üle Jägala jõe silla ja üle soosilla. Teelahkmel läheme kruusateel vasakule, ikka mööda RMK matkarada. Poole tunniga – käidud on pisut üle 2 km – jõuame Tammsaare väljamäele. Siin väljamäel, soode ja metsade keskel, oli kaks talu. Lõuna-Tammsaare talu peremeheks oli kiusaka loomuga Jakob Sikenberg. Hansenid elasid Põhja-Tammsaare talus, mille kirjaniku isa ostis 1872. aastal.
Vargamäe nime on see koht saanud „Tõe ja õiguse” järgi. Anton Hansen Tammsaare andis romaanis oma kodutalule Põhja-Kõrvemaalt laenatud nime ja külge see jäigi.
1958. aastal loodi väike A. H. Tammsaare muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel. Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevaks avati 29. jaanuaril 1978 pidulikult Tammsaare väljamäel taastatud hoonetekompleks. Uuesti ehitati üles rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajati matkarajad.
Kirjanduslikule palverännakule siia Tammsaare maile on toodud vähemasti iga teine eesti koolijüts. On ju A. H. Tammsaare meie kirjandusilma suurimaks kuulutatud looja ja tema suurromaan eestlasele sama tähtis kui kristlasele Piibel. Nii et ole sa kultuuri- või palverändur, postmodernne teeline või niisama hingetoitu otsiv ilmikrändur, see paik on sulle teetähiseks igal juhul.
.JPG)
Majas, kõrvalhoonetes ja taluõuel ringi vaadanud, seisatame hetkeks väraval. Siin, oma sünnitalu väraval seistes vaatas tulevane kirjanik poisipõlves üle raba paistvat kirikutorni. Just nõndasamuti seisab siin „Tõe ja õiguse” Indrek, kuulatades kirikukellade kumedat ja hella häält, endal magus valu südames. Möödunud on ligemale sada kolmkümmend aastat, kirikutorn jääb sajandiga peale kasvanud soometsa varju ja meie siin võime seda näha ainult vaimusilmas, aga me teame, et väike Järva-Madise kirik seisab ikka sealsamas, kus ta on seisnud üle seitsmesaja aasta. Sinnapoole hakkamegi nüüd minema.
Daila Aas, september 2019