Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Simisalu

Ei ole teada, millal asustati Simisalu väljamägi, kuid 1784. aastal elas seal 14 inimest. Simisalu on ajalukku läinud väga erinevatel asjaoludel.
1871. aastal ostsid Simisalu talukoha Viljandimaalt pärit vennad Jüri ja Hans Grossthalid 6200 rubla eest. Hans, kes oli Tammsaare ristiisa, on „Tõe ja õiguse” Hundipalu Tiidu algkuju. Jüri poeg Jüri aga abiellus hiljem Tammsaare õe Marie Hanseniga. 1911. aastal ostis talu Hans Wielemann (eestistatuna Viljamaa). Tema poeg Gustav mõrvati koos naise Rosaliega 24. juulil 1941 nõukogude hävituspataljoni poolt. Elumaja põletati maha.
On kaks versiooni, miks hävituspataljon seda tegi. Ühe järgi märganud Vene madrused Järva-Madise kiriku tornist, kuidas punase terrori eest metsa varjunud inimesed käisid Simisalu talus toidu järel. Teine variant on, et Simisalu talu rahvas oli kuidagi seotud nõukogude okupatsiooni vastaste Kautla lahingutega.
Mõrvatud pererahvas maeti oma aeda, 1943. aastal maeti nad A. H. Tammsaare venna August Hanseni eestvõttel ümber Järva-Madise kalmistule.


Seoses Simisalu matkamaja (praeguse nimega RMK Simisalu Loodusmaja) asutamisega 1977. aastal tuli Simisallu elama Rein Arjukese oma perega. Koos temaga sai see koht koduseks ka seitsmekümnendate-kaheksakümnendate aastate teisitimõtjejatele ning selle seltskonna jaanipäevatuled süüdati tavakohaselt Simisalu väljamäel. Sellega kaasnes muidugi KGB pidev huvi siinse maja ja rahva vastu ning 1980ndatel aastatel toimus Rein Arjukese kodus mitmeid läbiotsimisi.
Rein oli pühendunud loodusemees ja Simisalus elatud aastakümnete jooksul jõudis ta Lõuna-Kõrvemaa maastike hoidmiseks teha palju tänuväärset tööd. Simisalu looduskeskuse juht Tiina Paltser kirjutab: „Oma 77 eluaasta jooksul jõudis austusväärne loodusemees muu hulgas rajada Seli järve ümbruse rabades kaitseala, käiku anda hulga matkaradasid, rajada Simisalu matkakodu, olla pühendunud loodusfotograaf, innustada ja õpetada mitmeid põlvkondi looduseinimesi ning olla tark eeskuju oma päevade lõpuni.”
 



12. juulil 2019, päev enne Rein Arjukese esimest surma-aastapäeva, avati Simisalu õuel Reinu mälestuspink. Kohal olid Reinu õde ja tütar Mari, sugulased, sõbrad ja naabrid. Mälestuspingi pani RMK rahvas, et väljendada oma lugupidamist ja tänu mehele, kes – Tiina Paltseri sõnutsi – esindas metsa ja metsarahvast Simisalus ning oli Simisalu alustala. Uhke pingi valmistas Joosep Perandi.
Rein Arjukese oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige. Elutöö eest on Reinu austatud Valgetähe teenetemärgiga 2001. aastal ja 2013. aastal nimetati ta A. H. Tammsaare ja Jaak Mae järel Albu valla kolmandaks aukodanikuks.



Simisalus on RMK Simisalu Loodusmaja seminariruumi ja 49 voodikohaga ning 18 m kõrgune vaatetorn, kus avaneb unustamatu vaade ümbrusele ja paistab kätte ka Järva-Madise kiriku torn.

  

Ööbimisvõimalus Simisalu Loodusmaja kuivatis
Palverändurile sobiv ööbimiskoht kaminaruumiga aidas (voodivarustuseta!) kuni 10 inimesele, 1 öö 40 eurot.
Kontakt: Simisalu loodusmaja, tel. 372 604 7212 või 372 517 5494; puhkus@rmk.ee
Kuivati vabade aegade vaatamine ja broneerimine on-line keskkonnas www.nordicrent.ee
https://www.nordicrent.ee/rmk-simisalu-loodusmaja-kuivati/
Palun ööbimine varem kokku leppida!

Lagle Parek ja Daila Aas, oktoober 2019
 

Allikad

https://www.geni.com/people/Gustav-Viljamaa-Viilemann/5006274884340024511
http://kultuur.elu.ee/ke486_liim.htm
https://jarvateataja.postimees.ee/2063411/kunagiste-sootalude-inimeste-eluvisadust-tasub-kadestada
https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/1227
https://buller.ee/elustiil/loodusemees-ja-riigitegelane-sai-malestuspingi/