Raasikult Peningi, Perila ja Rätla kaudu Udarale
Raasiku rongijaamas ületame raudtee ja hakkame astuma mööda Jaama tänavat Jägala maantee poole. Maanteele jõudes hoiame paremale, kohe tuleb sild üle Jõelähtme jõe ja esimesel teeotsal pärast silda keerame maanteelt ära vasakule. Rohtu kasvanud, aga siiski selgelt nähtavate rattajälgedega tee sobib rändajale kenasti.
Varsti jõuame väikese teeristini, kust jätkame kõndimist ikka otse edasi. Aga järgmisel teeristil keerame metsa- ja kraaviserva pidi paremale. Raasiku rongijaamast siiamaani on ülearu ruttamata kõnnitud umbes 40 minutit.
Peagi paistab vasakut kätt … antagu mulle andeks, aga mitte ei tea, mis asi … mingi pumbajaam? Veevõtukoht? Igatahes edasi sammudes näeme paremal suuri puid – siit läheb Peningi mõisa tee. Nüüd on igaühe enda otsustada, kas käia mõisa ka lähemalt vaatamas või põrutada oma teed otse edasi.
Muuseas, siit meie poolt vaadates Peningi mõisa taga on maantee ääres pood, mis kirjade järgi lahti iga päev 9.00–22.00.
Peningi mõis eraldati Raasiku mõisast 1664. aastal. Kõige kuulsam persoon Peningi mõisa lugudes on mõistagi Peeter I, kes ostis mõisa 1723. a. ja kinkis oma naisele Katariinale. Peeter olevat siit oma Tallinna hobustele heina varunud. Pärast tsaari surma läks mõis 1725. aastal Baranoffide kätte.
Kõige traagilisemaks vaatuseks Peningi mõisa ajaloos on vast 1905. aasta. Nagu mitmel pool mujal pandi siingi mõisahoonele tuli otsa, aga toonane mõisahärra Arthur von Baranoff oli ainus mõisnik, kes neis sündmustes oma elu kaotas – ta lasti mõisa õuel maha. See pole sugugi ainus Peningi mõisas korda saadetud veretöö. Baranoffi lesk müüs mõisa parun Schillinggile, kes jäi Peningi viimaseks mõisnikuks. 1917. aastal mõrvati siinsamas mõisas tema poeg.
Hilisematel aegadel on mõisahoones asunud kool ja sovhoosi ametiruumid. Praegu on Peningi erakätes ja ootab lagunemisest päästmist. Korrastustöödega ongi juba algust tehtud.
Sammume Peningi teeotsa juurest edasi (ka need, kes on vahepeal mõisa juurde põiganud). Siis juhatab silt paremale, kuhu jääb Jaan Lepa mälestuskivi.
Läheme uudistama. Jõuame pae- ja põllukividest laotud suure lauda varemeteni (paremal) ja paar sammu edasi ongi vasakul, vundamendi jäänuste vahel mälestuskivi. Saame teada, et Jaan Lepp oli Sanglepa talu peremees, Vabadusristi kavaler, soomusrongi nr. 2 ülem ja et venelased lasksid ta 1941. a. Kirovi vanglas maha. Mälestuskivi paigaldati 1995. aastal Jaan Lepa sajandal sünniaastapäeval. Kolonelleitnant Jaan Lepast, kes polnud mitte üksnes Vabadussõja sangar, vaid ka võimekas spordimees ja Eesti jalgpalli edendaja, võib huviline lugeda 2002. a. „Kultuurist ja Elust”, kus oma isa meenutab poeg Jaan Lepp.
Mis muud kui läheme tuldud jupi teed tagasi ja jätkame oma teekonda. Kui jõuame maanteele, oleme kõndinud (ikka Raasiku raudteejaamast alates) ligemale paar tundi.
Maanteel keerame vasakule. Pole parata, nüüd tuleb kilomeetri jagu ebameeldivat käimist maanteepervel. Möödume Retimäe bussipeatusest. Miks küll pole bussipeatustes pinke, et teeline saaks jalga puhata ja seljakotist vihmakeebi või joogipudeli välja otsida? Katusealusest rääkimata.
Vähe maad edasi seisab vasakul Peningi vana vallamaja (1898), mille kõrval voolab Silmsi oja. Vanasti sõitnud mõni mees paadiga vallamajja. Praegu on majas kõikide märkide järgi otsustades kellegi kodu.
Jõuame Perila algust tähistava sildini.
Perila on vana kobarküla, mida on mainitud juba 1298. a. „Taani hindamisraamatus”. Siin sündis Gustav Ernesaks, tema sünnitalu kohal on mälestuskivi.
Meie tee keerab Rätla bussipeatuse juures maanteelt maha vasakule. Silt näitab: Dendropark 4 km. Sinna sammud seamegi. Praeguseks oleme kõndinud umbes 6,5 km. Paari kilomeetri pärast keerame Rätla mõisa vana viljakuivati kõrvalt paremale. Veel 2 kilomeetrit minna ja siis jõuame dendroparki, millel ilus nimi Smaragd. Siin saab rändur puhata ja tunda end kui Eedeni aias – liigirohke parkaed pakub küllaga värve ja lõhnu ja silmailu.
Daila Aas
2016. aasta maikuu
Allikad
http://kultuur.elu.ee/ke488_pallikindral.htm
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-parishhouse&page=2&_nocache=1479340124