Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Tamme paljand

Kiriku juurest sammume otse edasi kuni teeharuni. Meie teeots (Tamme paljandi poole) keerab nüüd paremale. Aga kes jalavaeva ei pelga, see võib minna kiriku juurest Rõngu–Sangla maanteed pidi edasi, kus Rannu piimatööstuse hoonetest lõunas on vasakul maantee ääres põllu veerel suur maakivist rist, mis tähistab 15.–18. sajandi maa-alust kalmistut.

01_Kaarlijarve_kivirist_18_10_2024_Eero_Kotli_IMG_20241018_124109-4.jpg
Foto Eero Kotli, 2024. a. 

O. Laid on oma 1921. a. Rannu kihelkonna muinsuste kirjelduses märkinud, et kündmisel on põllult risti ümbert leitud luid ja kuldsõrmuseid. Rahvatraditsiooni järgi olevat tegu rootsiaegse matusepaigaga.

01_DSC00464_Vaade_tagasi_Rannu_kirikule_15_08_2023-3(1).jpg

Taas teele, õieti maanteele, ja keerame Rannu kiriku juures esimeselt teeotsalt paremale. Teisele poole teed jääb võrkkiigega Lihapiruka putka.

01_DSC00461_Lihapiruka_kiosk_Taame_paljandi_tee_alguses_15_08_2023-2(1).jpg   01_DSC00463_Tamme_paljandi_tee_algus_15_08_2023-2.jpg

Nii umbes 800 meetri pärast on vasakul Lindso ja Peetso talud. Ilm on võrratu, pilvitu taeva all maisipõldude vahel jooksev tee viib sinisesse lõpmatusse.

01_DSC00466_Maisip6ld_teel_Tamme_paljandile_15_08_2023-3.jpg

Ristteel läheme ikka otse. Teekond lõpmatusse katkeb järgmisel teeristil, kus pöörame vasakule, märgistatud jalgrattateele. Siis võtame esimese tee metsa vahele ja laskume alla Võrtsjärve äärde paljandiga tutvuma. Kiriku juurest siiani oleme kõndinud u. 2,5 km.

01_DSC00476_Tamme_paljand_15_08_2023-2.jpg

Paljandialune tee kulgeb paralleelselt Võrtsjärve kaldaga ja varsti muutub see kitsamaks, kohati poriseks rajaks. Vasakule jääb kuni 8 meetri kõrgune Tamme paljandimüür ja paremale järve varjav tihe kõrkjastik.

01_DSC00480_Tamme_paljand-Kaardile_15_08_2023-33.jpg

01_DSC00478_Tamme_paljand_15_08_2023-2.jpg   01_DSC00489_Tamme_paljand_15_08_2023-2.jpg

Tamme paljand pidavat peitma mingeid müstilisi salakirju. Kui need üles otsida ja ära seletada, siis lahkuvat Võrtsjärv suure kohinaga jäädavalt oma asukohast, räägib rahvapärimus.

01_DSC00494_Tamme_paljand_15_08_2023-2.jpg

Tamme paljandi ligi 2 km pikkusel maastikukaitsealal paljastub kesk-devoni Auküla lademe punane liivakivi. Mõelda, see liivakivikihistik on tekkinud ligi 400 miljonit aastat tagasi. Õnne korral võib siit leida iidsete lõuatute, vihtuimsete ja kõhrkalade (rüükalade) jäänuseid.

01_DSC00509_Tamme_paljandi_matkaraja_stend_15_08_2023-2.jpg

Seekord me fossiile ei leidnud, ka salakirju mitte, nii et järv jäi meist omale kohale, kui läksime Tamme paljandi õpperajalt tagasi üles põlluäärsele teele. See viib Tuuleveski talu ja Tamme tuulikuni ning kunagise Tamme riigimõisani.

01_DSC00500_Tee_Tamme_tuuliku_juurde_15_08_2023-2.jpg   01_DSC00504_Vaade_V6rtsjarvele-Teel_Tamme_tuuliku_juurde_15_08_2023-2.jpg

Daila Aas, september 2023 . Fotod Tiiu Allikvee.
 

Allikad

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12938
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/tamme-paljand