Läbi Kallavere ja Ülgase külade Ülgase fosforiidirikastusvabriku varemeteni

Rootsi-Kallavere küla lõpus on teel tõkkepuu ja edasi nagu polegi pääsu. Kuid tõkkepuu on autode jaoks! Jalakäija läheb tõkkepuust mööda ja on umbes 70 m pärast Saviranna teel. Ülgasele minekuks keerame paremale.
Kilomeeter matkamist ja jõuame ristteele (Saviranna tee ristub Kütte teega). Otse ees on kunagiste aianduskoperatiivide suvilad. Siin on tihedalt väikseid majakesi, mida nüüd tasapisi aastaringseks elamiseks ümber ehitatakse, elu areneb. Paremal pool paistab Maardu linna silt, aga meie keerame vasakule Ülgase teele, mis viib Ülgasele.

Varsti tuleb Nõmme talu bussipeatus ja kohe pärast seda ütleb silt, et teest vasakule jääb Rehetare. Olgu öeldud, et siin, Nõmme talus, pakutakse rändurile öömaja.

  

Astume Ülgase teel edasi, Kallavere küla saab läbi ja algab Ülgase küla. Küla kuulub Rebala muinsuskaitsealasse.
Ülgase külast kui kalurite elupaigast on esimesed kirjalikud andmed 1387. aastast. 28. aprillil 1871 toimus esimene Ülgase vallavolikogu koosolek, esimene kogukonna ettevõtmine. Volinikud olid kõik veel kirjaoskamatud, vaid üks neist, vallatalitaja Hindrek Nairismäe oskas allkirja kirjutada. Vallas oli 76 maksumaksjat isikut. 6. novembril 1872 palkas volikogu koolmeistriks Juhan Schillerti ja pärast valdade ühinemist hakkasid ka Jõelähtme lapsed käima koolis Ülgasel.

Möödume Rüütli bussipeatusest, seejärel Ülgase bussipeatusest. Jõuame teeristile. Oleme endise Ülgase mõisa südames. Siiani on käidud umbes 3,5 km.
Aastail 1387–1565 olnud siin Tallinna toomhärrade tulumõis, hiljem kuulus Ülgase Jägala mõisa juurde. 1824. aastal eraldati Ülgase mõis (saksa k. Ilgas) Jägala mõisast ja kuulus von Brevernitele. 1842. a. läks mõis von Baumgartenitele ja 1846. a. von Wilckenitele. 1888. a. sai mõisa omanikuks Rudolf von Ungern-Sternberg. 20. sajandi algul ostis Ülgase mõisa Kostivere mõisnik von Dehn ja Ülgasest sai Kostivere kõrvalmõis.

Ülgase mõisa peahoone hävis 1905. aasta rahvarahutuste käigus, mil toimus massiline mõisate põletamine. Peahoone asemel seisab nüüd kunagise Kostivere sovhoosi abihoone. Mõisa kõrvalhooned on samuti pea täielikult hävinud.

Joh. Seeström räägib: „Linnast tulid kihutajad. Põletasid Kostivere, Haljava ja Ülgase. Jagalas ja Jõelehtmes rüüstasid. Enne jõulut olid juba karistussalgad väljas. Nendega ühes tuli Jõelehtme mõisa omanik Valtmann. Salga juhiks oli Loobu parun v. Siivers. Valdes oli kreis-politseimeister. Need olid need kohtumõistjad. Mina olin postivedaja ja mind võeti hulka. Pidin rahvale teatama, mis neid ootab. Üks mees pidi poodama. Olnud aga mõisa töömees ja mõisnik toonud ta oksalt alla. Aga 1 sai Jõelehtmes peksa. Sealt läksime edasi Parasmäe külla. Seal mindi ühte majja sisse peremees oli linna läinud arvati et on redus ja maja põletati tal ära kõige tavaariga. Rehe all oli tuliuus vanker perenaine tõmbas selle välja kästi aga tulle tagasi lükata. Mees seda kuuldes põgenes Soome pole aga rüüstajate hulgas olnud. Teises talus 2 meest tapeti ära. Üks pani jooksma see lasti seljatagant maha teine poodi üles. Nende peale oli mõisa sepp kaevanud. Mingit uurimist või küsimist ei olnud. Inimesed aetud kõik külavahele kokku nii kuidas keegi parajasti riides oli. Üks mees tuli kalossid palja jala otsas. Üks sõdur või ohvitser nägi seda ja astus talle meelega varva peale. Mees ainult naeratanud sellele, pole ennast liigutanud. See tõmmati kohe maha ja sai dopelt köiega 50 hoopi. Parasmäelt mindi Raasikule. Seal sain mina vabaks.”
https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/joe/joe.html

Otse ees üle Ülgase tee seisab Ülgase pangapealsel 19. sajandi II poolest pärit pikk-pikk krohvimata, peaaegu katuseta ja lagunev Ülgase mõisa rehemaja (masinarehi) paekivist hoone.

Nüüd on valikuvõimalus. Kui tahad näha Eesti Vosvoriidi sorteerimis-rikastusvabriku varemeid, siis peab minema vasakule Mäealuse teele, mis kulgeb paralleelselt klindiga (sildid juhatavad Koljunuki sadama ja Kostiranna tee poole). Enne kui kurvis paremale keerame, paistab vasakul üle tee Ülgase külaplats, mille tagant voolab läbi väike oja.

  

Sammume kõrge paekalda all Mäealuse teel allamäge ja jõuame peagi Kostiranna küla algust tähistava sildini.

Paekivipaljandid näitavad ennast oktoobrilõpu paljaste puude tagant kenasti kätte.
Ja olemegi Ülgase fosforiidirikastusvabriku varemete juures. Rootsi-Kallaverest siiani on pisut alla 5 km.

Just Ülgase küla oli see koht, kust fosforiidikaevandamine alguse sai. 1920. aastal asutati OÜ Eesti Vosvoriit ning 1924. a. alustas tööd esimene fosforiidi allmaakaevandus ja rikastusvabrik.


OÜ „Eesti Vosvoriit” Ülgase kaevandus- ja rikastusvabrik. Postkaart, 1923. a. Harjumaa Muuseum, HMK – F 5108. Ajapaik.

Toodangu väljaveoks kohandati Koljuotsa neemele rajatud Koljunuki kalasadam ja selleni ehitati 2 km pikkune kitsarööpmeline raudtee. Tänapäeval viib sadamasse Koljunuki tee.

Ülgase klindi sees on ligi 4 km maa-aluseid kaevanduskäike. Kaevandati 10–15 m sügavusel ja maaharimist see ei seganud. Vähese fosforisisalduse ja raske omastatavuse tõttu aga ei olnud väetis eriti nõutud kaup ning seepärast polnud fosforiiditööstus tulus. Ülgase rikastusvabrik hävis ööl vastu 1938. aasta 5. detsembrit tulekahjus, vabriku müüre on näha praegugi Ülgase klindi all Mäealuse tee kõrval.

Ülgase vanad kaevanduskäigud moodustavad tehiskoobastiku, kus talvitub mitut liiki nahkhiirte koloonia. 1960. aastal loodi paekalda ja nahkhiirte elupaikade kaitseks 22 ha suurune Ülgase looduskaitseala.

Lagle Parek, 2015
Daila Aas, oktoober 2023
 

Ööbimisvõimalus Kallavere külas Nõmme talus
Rehetare OÜ, Nõmme talu, Kallavere küla, Jõelähtme vald, Harjumaa 74114
Tel. (+372) 5342 8737; rehetare.ou@gmail.com; http://www.rehetare.ee/
 

Allikad

https://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=h%C3%B5bem%C3%A4gi
https://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon_Eestis
https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/01/Karjah2rmToomas_M6isnike_kahjud_TUNA2013_2.pdf
https://www.mois.ee/harju/ylgase.shtml
https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A225/Ylgase_mois.pdf
https://joelahtme.ee/documents/381171/34823080/1889+%C3%9Clgase_mois_ja+Rebala+1889_2200x1500+valmis.pdf/b0773c0d-a8cb-4256-9e6f-8187e9a0b4ab
https://eestifosforiit.ee/ajalugu
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=4438
https://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/joe/joe.html
https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=2080673044
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=1003293952
Jõelähtme. Teejuht rändajale ja koduloohuvilisele. 2010.