Agerist Roosna-Allikule

Jätkame teed. Pöörame Seidla mõisa kõrvalt vasakule – Seidla–Järva-Jaani maanteele. Ühe kilomeetri pärast, enne Ageri algust tähistavat silti, on Nutusild üle kraavi, milles voolab Jägala jõgi! Vaata ja imesta!
Maaparanduse käigus on sild asendatud truubiga. Kohalikud kutsuvad kraaviks aetud jõge Nutu silla kraaviks.
Vanasti, kui talupojad käinud Seidla mõisas tööl, olnud alati üks kubja Nutu sillal vastas ja peksnud armuta vaeseid inimesi. Seal on palutud armu ja nutetud väga palju. ERA II 219,545/(17)

Albu vallas Järvamaal Ageri külas on nutusild. Olnud siis suur sõda. Kõik külamehed old ära tapetud. Siis leidnud külanaised sillapäält meeste-rahva jalajälje. Naised nutnud nii kaua kuni tekkinud kraav. Nii saigi silla nimeks nutusild. Järva-Madise khk, Albu v, Ageri k, Kutsari t - P. Nuiamäe < Ida Nuiamäe, 46 a (1939)

  

Teelahkmel hoiame vasemale ja kohe jõuamegi Ageri mõisani, õieti küll mõisaasemeni metsistunud pargipuude vahel. Seidlast Ageri mõisani kõndisime 2,5 km.

Ageri mõis (sks. k. algul Haggers, hiljem Aggers) oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas, mõisa on kirjasõnas esmakordselt mainitud 1553. aastal.
Ageri mõisa park ja hooned on pärandkultuuri objektid. Mõisa tootmishoonetest on alles laudad ja osa valitsejamajast. Pargi läheduses on maakivist Ageri koorejaama hoone, mille ehitas 1939. aasta paiku Albu Piimaühisus. Pargi servas tee ääres on säilinud võlvitud kolmeosaline kelder ja madal kiviaed.

Albu valla Ageri mõisa tiigis olevat rahakast. Ühele mehele oli unes näidatud, et mingu vidagu härgadega südaööl rahakasti välja. Mees läinud vennaga ühes. Vedanud rahakasti juba vee peale, kui äkki öeldud et anna venna hing siis saad raha omale. Mees vaadanud esiti venna, siis rahakasti peale ja ei ole annud venna hinge, rahakast vajunud kõlisedes tagasi. (Järvamaa, Järva-Madise, Albu v., Neitla k., Tuherma t. Miina Tuherm, 81. a. 1939.)

Ageri küla (Ackers) on esimest korda mainitud 1447. aastal.

Pudemeid Agerist.
Ageri küla asub Albu valla „sopis”, ning võörale tundub, et seal elatakse äärmiselt rahulikult päewast päeva ja peost-suhu. Kuid kui Ageri elu lähemalt vaadata, siis on näha, et seal on elu rohkem, kui mõnes suuremas külas. Olgugi, et ühte jagu Ageri rahvast hüütakse „Ageri Mustlasteks”, aga ega nad sellepärast mustlased pole, nimetatakse toda väikekoha küla nii, „peene” nimega. Külas tehakse vabal ajal seltskonnaeluga tegemist, asub ju seal Aravete tuletõrje ühingu osakond. Keskkohaks on agerlastel koolimaja. Talvel „tehakse näitemängu”, õpitakse moodsaid tantse jne. Ei saa jätta neid suuri küla iseloomustuse jooni ka nimetamata. Vist ei ole kogu Järvamaal teist niisugust peretütart, kui seda on siin ühes talus. See talu asub külast 1 km. kaugusel. Neiu ei mõtlegi jalgsi ega jalgrattaga minna, vaid istub oma käesoleval kevadel ostetud autosse ning „vuristab ja uristab” enne tükk aega ning „sõit” lähebki küla poole. Vaevalt on Ageri küla meestel tee äärsetest viljadest midagi loota, sest sõidukid lendavad vahel teelt kõrvale. Samas elab ka kaks venda, kelle vahel juhtub igapäev ikka vähemalt üks lahing, olgu siis kas kivide ehk kaigastega. Võõras ei või ju nende vahele segada, sugulaste asi, las teevad, mis tahavad. Järva Teataja (1926–1944), nr. 86, 28. juuli 1933.

Koolimajast sai kolhoosi mesila.
Ageri külakool asutati 1865. aastal. Teada on. et 1900. aastal tegutses kool kolmeklassilisena pildil näha olevas hoones. Ageri küla elanik Helju Kotkas meenutas et kui tema 1902. aastal sündinud isa Rudolf Uus kooliteed käima asus, sai ta kolm talve Ageri algkoolis õppida. 1937. aastal väike Ageri külakool likvideeriti ja ümbruskonna lapsed hakkasid käima Seidlasse. kus 6klassiline vallakool juba 1921. aastast mõisa häärberis tegutses. Ageri koolijuhataja kolis pärast kooli sulgemist Jänedale, kuhu ehitas endale maja. Ageri endise koolihoone müüs Eesti riik koos 3,5 hektari suuruse maatükiga erakätesse. Kuid omaniku õnn polnud kuigi pikk, sest uus riigivõim arvas eraomandist ja eraomanikest teisiti: 1949. aastal saadeti ta Siberisse, endine Ageri koolimaja jäi kohaliku kolhoosi kamandada.
Kolhoos Kaardiväelane hakkas endist koolimaja kasutama majandi mesitarude hoiukohana. Kuid mingil ajal mesila hääbus, kuni viimaks sai otsa ka kolhoosikord. Ring on peal: Albu vallas Ageri külas asuv endine koolitare on jälle erakätes. ...Oma uksed sulges 1973. aastal ka Seidla algkool. Albu valla Ageri küla lapsed – nii paljukest, kui neid küla vahele jäänud on – saavad koolitarkust taga nõuda Ahula lasteaias-algkoolis ja Aravete keskkoolis. KAAREL ALUOJA. Järva Teataja, nr. 141, 4. detsember 2014.

Agerist Roosna-Allikule
Ageri mõisapargi lõpus keerame paremale. Paremat kätt jäävad vanad kuivatite hooned.

Tee läheb põldude vahelt ja 1 km pärast on vasakul Hoogaste talu, mille juures keerame taas paremale ja läheme piki metsa piiri kõrgepingeliinideni. Liini all sammume kõrges rohus, õitsev põdrakanep ümberringi, pisut alla kilomeetri.

Lagedal keerame vasakule, kus paistavad Hindreku talu väravad. Talu juures keerab tee paremale.

  

Ristteele jõudes keerame kruusateel vasakule. Teeäärt palistab dekoratiivsete lopsakate lehtedega harilik katkujuur. Arvatakse, et katkujuur toodi Eestisse keskajal, taime juurtest valmistatud ravimist loodeti abi katku vastu.

Edasi tuleb 4 km tõeliselt ilusat metsavahelist teed. Paarikümne minuti pärast oleme järgmisel ristteel, kus keerame paremale. Enne maanteele jõudmist on mõlemal pool teed Kändliku talud.

Asfaltteel (Roosna-Alliku–Järva-Jaani maantee) pöörame paremale ja 2 km pärast paistabki Roosna-Alliku.
Roosna-Allikul on pood, mis asub kohe Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ääres, kunagises mõisa moonakatemajas.
Coopi Roosna-Alliku kauplus: avatud E–R 8.00–19.00, L 9.00–17.00, P 10.00–16.00. tel. 5352 4016.
Kokku käisime u. 11,3 kilomeetrit.

Daila Aas, august 2019
 

Allikad

https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=14838&jrk=120
https://galerii.kirmus.ee/koobas/index.php?module=300&op=2&id=14829&jrk=122
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=1500359457