Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Järva-Madiselt Seidla mõisa

Jarva-Madise_07-08_06_2018-05-3.jpg

Seisame Järva-Madisel teeristil, kust hakkame sammuma Kihme poole.

01_07_Jarva-Madise_07_06_2018-3.jpg

Umbes kilomeetri pärast jääb teest paremale Albu e. Koltsi meierei.

Jarva-Madise_Koltsi_meiereie_07-08_06_2018-09-2.jpg   Jarva-Madise_Koltsi_meierei_07-08_06_2018-11-2.jpg

Koltsi_meierei_936982t1h9aa6.jpg
Koltsi meierei, u. 1935. a. Foto: René Viljati erakogu.

Koltsi meierei kuulus 1910. aastal taluperemeeste poolt asutatud ühisettevõttele, Albu Piimaühingule.
Meierei esimene korrus oli laotud maakividest, teine korrus oli puidust ja siin paiknesid kontoriruumid.

„JUUBELI PIIMAÜHING ALBUS
27. skp. oma 25-aastase tegevuse juubelit pühitsenud Albu Piimaühing osutub vanemaks piimaühinguks Järvamaal. Ühispiimatalitus asub Järva-Madise kirikust kilomeetri kaugusel Ed. Linkhorsti maaalal, missuguse maa-ala omanik aga piimaühingule kinkinud. Meiereihoone plaani valmistas piimanduse instr. J. Emblik ja hoone ehitamine läks maksma 14.000 rubla, sisseseade muretsemine 8000 rubla.
Kuna piimatalitus alul Sise-Venemaad presskoore, kohupiima, juustu ja võiga varustas, on nüüd iseseisvuse ajal eksportvõid ja kaseiini valmistatud, mis ühingule ka meier J. Kristall kaudu rohkesti esmajärgulisi auhindu toonud. Käesolevale aastale on Albu ühispiimatalitus vastu sammunud 68.000 kr. suuruse kapitaliga, kusjuures äritegevuse äriseis aasta alguseks moodustas üle 90.000 kr. Möödunud aastal on teostatud meiereihoones põhjalik remont, kuid sellest hoolimata lõpeb möödunud tegevusaasta rahuldava ülejäägiga. Juubeli pühitsemiseks ja liikmetele koosviibimise korraldamiseks oli ühingu poolt määratud 400 kr. ühingu juhatuses on praegu A. Soo, J. Tammus ja J. Blokmann.” (Allikas: Ühistegelised Uudised, nr. 5, 1 veebruar 1935)

https://www.vanadpildid.net/albu-upt-6327

1939. aasta augustis põles maani maha meierei kõrvalhoone, milles olid laoruum, puukuur ja tall. Tuleohus olid ka meierei ja Edgar Linkhorsti talu, mis tänu tuletõrjujate kiirele tegutsemisele suudeti siiski päästa.

Jarva-Madise_Aru_k6rtsi_ase_07-08_06_2018-08-2.jpg   Aru_k6rtsi_ase_Jarva-Madise_tee_aares_07-08_06_2018-04-2.jpg

Meierei vaadatud, läheme üle maantee ja edasi tõkkepuu kõrvalt mööda, kruusateele.
Siin on küll eratee märk, aga palveränduril on lubatud sedakaudu minna. Tee äärde jääb Aru kõrtsi ase ja kunagine Seidla-Aru metsavahikoht (meierei juures oli Metskonna bussipeatus). Möödume tee äärde jäävast majast. Pisut maad kõnnime metsa vahel, siis viib Seidla-Aru vana kultuurpuistu puudeallee meid Seidla mõisani.

01_16_Seidla_tuulik_07-08_06_2018-3.jpg

01_Seidla_m6is-Kaardile_07_06_2018-19-33.jpg

SEIDLA MÕIS ja TUULEVESKI
Seidla mõisa (Seydell) on ürikutes esmamainitud 1639. aastal. Mõis kuulus pikka aega Mohrenschildtide suguvõsale ja hiljem Vietinghoffidele. 1884. aastast kuni mõisate riigistamiseni 1919. aastal kuulus mõis von Schillingitele.
1921.–1973. aastani töötas mõisas kool.
Kõrge kelpkatusega kahekorruseline hilisbarokne mõisa peahoone on rajatud 1760.–1780. aastatel. Mõisa peahoone paikneb tagafassaadiga maantee poole ja esifassaadiga pargi poole. Hoone siseplaneering on sümmeetriline, ruumide anfilaadse järjestusega. Allkorruse kõikides ruumides on ristvõlvlaed. Peakorruse planeering kordab allkorruse ruumide asetust: maja keskel olevad esindusruumid – saal ja söögituba – on omavahel ühendatud rokokoostiilis nikerddekooriga lükandustega. Esiväljaku ääres asuv kaaristuga ait taastati 1980. aastate lõpul, tall-tõllakuur on varemeis. Säilinud on jääkelder ja viinavabrik.
1996. aastal ostis Albu vallalt Seidla mõisa pereettevõte Tsunftijänes, mis tegeleb vana mööbli restaureerimise ja müügiga. Korrastatud on mõisa parki ning mõis on konserveeritud. Juba üle kahekümne aasta on Seidla mõisa pargis igal suvel peetud väga populaarset Kila-Kola vanavara- ja antiigilaata.
Praegu on mõis müügis.

IMG_1685_Seidla_m6isa_Kila-Kola_laat-2.jpg   IMG_1687_Seidla_m6isa_Kila-Kola_laat-2.jpg

Mõisaansamblist mõnesaja meetri kaugusel teisel pool maanteed seisab Seidla tuulik. Seidla mõisa hollandi tüüpi tuuleveski on ehitatud 18. sajandi lõpus.

01_DSC06872_Seidla_tuulik-Kaardile_11_05_2013-33.jpg

1920ndate aastate algul ostis Seidla mõisalt tuuliku Ageris sündinud Willem Jamnes. Tuule jõul jahvatati tuulikus vilja kuni 1962. aastani ning edasi elektri jõul veel 1990ndatel aastatel.
1991. aastal tagastati vanaisa talu koos tuulikuga Lembit Jamnesele, kes pani ühe paari veskikive ka elektri jõul jahvatama. Lembit Jamnese surma järel 1997. a. jäi tuulik seisma ja lagunema.

DSC07726_Seidla_tuulik.JPG   DSC06896_Seidla_tuulik.JPG

2005. aasta lõpus ostis tuuliku MTÜ Seidla Tuuleveski. Restaureeritud ja töötav Seidla Tuuleveski avati külastajatele 2009. aasta oktoobris. Seidla mõisa tuuleveski on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

01_DSC06733_Seidla_tuulik_11_05_2013-2.jpg

MTÜ Seidla Tuuleveski. Seidla küla, Albu vald, Järvamaa. Hannu Lamp, tel. 5141800; hannu@seidlatuulik.ee

Daila Aas, august 2019
 

Allikad

https://www.eklvl.ee/rummusaare/vaatamisvaarsused/
https://dea.digar.ee/article/maahaal/1939/08/25/24
https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/08/24/63
https://uusmaa.ee/pakkumine/5521-jarva-vald-seidla-kula-seidla-mois/
http://www.seidlatuulik.ee/lugu.php

{$content.banner1.title}