Kaarlimõisast edasi Kolga-Jaani

Aleksandrikooli juurest Kamari paisjärveni on veerand tunni tee. Järve ääres on puhke- ja ujumiskoht. Uue aja märgina tegutseb vastne veespordikeskus. (Info: veelauakeskus Wpark, tel. 54568222; https://wpark.ee/)
Palverändurile tähendab see ennekõike kohviku ja ujumiskoha olemasolu.

Siiani oleme sammunud kergliiklusteel. Kopli talu kurepesa juurest veidi edasi keerame järve-äärselt teelt Kõrgemäe vana taluaseme juures paremale – kruusateele. On maikuu, puud on värskelt lehtinud, toomingad õitsevad ja sumisevad mesilastest, põllul mängivad kaks jänest tagaajamismängu.
Varsti tuleb taas paremale suunduv tee, aga meie läheme muudkui otse. Valge maja juures (Luhavahi talu) muutub tee vähemaks ja viib metsa vahele.
Jõuame Põltsamaa jõe äärde. Jõeniidul õitsevad koos võililled, tarnad ning tänapäeval juba haruldased pääsusilmad.

  

Tee kulgeb kallast pidi edasi. Ületame Külmoja (e. Saare peakraavi), mis oli enne 1960. aastate maaparandust Põltsamaa jõe kalarikas harujõgi, nüüd on sellest saanud vaid kraav. Siinsamas Külmoja suubumikohas Põltsamaa jõkke asus Võisiku mõisale kuulunud Külmoja vesiveski. Veski ümbrus oli Põltsamaa linna elanike seas populaarne väljasõidukoht. 1920. aastate algul Võisiku mõis ja veski riigistati. 1928. aastal põles veski tulekahjus maha.
Meie tee kulgeb kallast pidi edasi ja umbes 160 m pärast paistab kena puhkekoht pingi ja lauaga, mida näikse armastavat ka kalamehed.



  

Pärast väikest pausi läheme kaldaäärset rada mööda edasi. Tee toob meid paarikümne minutiga Külmoja bussipeatuse juures suurele maanteele. Põltsamaa linna piirilt siiani on käidud veidi üle 3 kilomeetri. Paremat kätt jääb Võisiku, meie keerame vasakule Kolga-Jaani poole.

Silt maantee ääres näitab Taganurga küla algust. Kolga-Jaanisse on veel 7 kilomeetrit ja see maa tuleb maha käia maantee pervel, muud võimalust paraku pakkuda pole. Tee äärde jääb mitu bussipeatust: Adra, Liivassaare, Ahjupera, Süsivere. Taganurga saab läbi.

  

  

Taganurga ja Kolga-Jaani on nimed, mis kõnelevad kõrvalisest paikkonnast, elust kuskil kolkanurgas. Siinset kanti ongi läbi aegade iseloomustanud looduslik suletus: lõunas on ees Võrtsjärv, mujal ümberringi jõeluhad, rabad ja metsad. Enam ammugi ei elata siinmail muust maailmast eraldatud elu, aga ilmekad kohanimed on jäänud.

Kirikutorn on juba mõnda aega silma rõõmustanud ja kohe olemegi Kolga-Jaanis.
Kõndisime 10,6 km.



Daila Aas, 2021
 

Allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_j%C3%B5gi
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Kamari
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClmoja_veski