Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Kaarlimõisast edasi Kolga-Jaani

Aleksandrikooli juurest Kamari paisjärveni on veerand tunni tee. Järve ääres on puhke- ja ujumiskoht. Uue aja märgina tegutseb vastne veespordikeskus. (Info: veelauakeskus Wpark, tel. 54568222; https://wpark.ee/)
Palverändurile tähendab see ennekõike kohviku ja ujumiskoha olemasolu.

06_P6ltsamaa_Kamari_paisjarv_28_05_2017.jpg

05_P6ltsamaa_Tee_Kamari_jarvele-Kopli_talu_28_05_2017_1-22.jpg

Siiani oleme sammunud kergliiklusteel. Kopli talu kurepesa juurest veidi edasi keerame järve-äärselt teelt Kõrgemäe vana taluaseme juures paremale – kruusateele. On maikuu, puud on värskelt lehtinud, toomingad õitsevad ja sumisevad mesilastest, põllul mängivad kaks jänest tagaajamismängu.
Varsti tuleb taas paremale suunduv tee, aga meie läheme muudkui otse. Valge maja juures (Luhavahi talu) muutub tee vähemaks ja viib metsa vahele.
Jõuame Põltsamaa jõe äärde. Jõeniidul õitsevad koos võililled, tarnad ning tänapäeval juba haruldased pääsusilmad.

14_P6ltsamaa_j6e_aares-Paasusilmad_28_05_2017-22.jpg   14-2_P6ltsamaa_j6e_aares-Tarnad_6itsevad_28_05_2017-22.jpg

Tee kulgeb kallast pidi edasi. Ületame Külmoja (e. Saare peakraavi), mis oli enne 1960. aastate maaparandust Põltsamaa jõe kalarikas harujõgi, nüüd on sellest saanud vaid kraav. Siinsamas Külmoja suubumikohas Põltsamaa jõkke asus Võisiku mõisale kuulunud Külmoja vesiveski. Veski ümbrus oli Põltsamaa linna elanike seas populaarne väljasõidukoht. 1920. aastate algul Võisiku mõis ja veski riigistati. 1928. aastal põles veski tulekahjus maha.
Meie tee kulgeb kallast pidi edasi ja umbes 160 m pärast paistab kena puhkekoht pingi ja lauaga, mida näikse armastavat ka kalamehed.

08_P6ltsamaa_j6gi_28_05_2017-22.jpg

09_P6ltsamaa_j6gi_28_05_2017_1-22.jpg   12_P6ltsamaa_j6e_aarne_tee_28_05_2017-22.jpg

Pärast väikest pausi läheme kaldaäärset rada mööda edasi. Tee toob meid paarikümne minutiga Külmoja bussipeatuse juures suurele maanteele. Põltsamaa linna piirilt siiani on käidud veidi üle 3 kilomeetri. Paremat kätt jääb Võisiku, meie keerame vasakule Kolga-Jaani poole.

15_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_7_km_28_05_2017-22.jpg

Silt maantee ääres näitab Taganurga küla algust. Kolga-Jaanisse on veel 7 kilomeetrit ja see maa tuleb maha käia maantee pervel, muud võimalust paraku pakkuda pole. Tee äärde jääb mitu bussipeatust: Adra, Liivassaare, Ahjupera, Süsivere. Taganurga saab läbi.

17_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_mnt-Kaspre-Saare_talu_28_05_2017_2.jpg   18_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_mnt-Kaspre-Saare_talu_28_05_2017_4-22.jpg

19_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_mnt-Kaspre-Saare_talu_27-29_05_2017_5-22.jpg   22_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_mnt-silt_Ahjupera_bussipeatuses_28_05_2017_2-22.jpg

Taganurga ja Kolga-Jaani on nimed, mis kõnelevad kõrvalisest paikkonnast, elust kuskil kolkanurgas. Siinset kanti ongi läbi aegade iseloomustanud looduslik suletus: lõunas on ees Võrtsjärv, mujal ümberringi jõeluhad, rabad ja metsad. Enam ammugi ei elata siinmail muust maailmast eraldatud elu, aga ilmekad kohanimed on jäänud.

24_P6ltsamaa-Kolga-Jaani_mnt-Kiriku_torniga_28_05_2017-22.jpg

Kirikutorn on juba mõnda aega silma rõõmustanud ja kohe olemegi Kolga-Jaanis.
Kõndisime 10,6 km.

25_Kolga-Jaani_kiriku_pastoraadi_ees_28_05_2017-22.jpg

Daila Aas, 2021
 

Allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa_j%C3%B5gi
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Kamari
https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClmoja_veski