Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Alt-Laari linnamägi ja Erumäe kants

Kobilu mõisast Elva–Puhja maanteele jõudes keerame paremale. 600 m pärast Kobilu teeristi bussipeatust juhatab teeviit paremale Konguta linnamägedele, kuhu on umbes 1 km. Teeotsas on Vahessaare küla teadetetahvel ja postkastid.

01-61_Teeviit_Konguta_linnamagedele_13_09_2022_DSC09741-2.jpg   01-63_Vahessaare_kyla_postkastid_13_09_2022_DSC09743-2.jpg

01-64_Vahessaare_kyla-Tee_Alt-Laari_linnamaele_13_09_2022_DSC09746-2.jpg   01-65_Tee_Alt-Laari_linnamaele-maasikap6ld_13_09_2022_DSC09748-2.jpg

Möödume Metsa, Tooma, Vana-Antsu ja Laari taludest, seejärel jääb paremale poole teed maasikapõld, järgneb heinamaa ja teeäärne parkimisplats.

DSC08244_Konguta_muinaslinnused.JPG

Siin endisel põllul asub Alt-Laari asulakoht, mille avastas 1973. aastal arheoloog Mare Aun, kes leidis põllult käsitsi vormitud savinõude kilde. 2008. aastal hakkas vallavalitsus asulakoha alal uut teed ja parkimisplatsi rajama ja seetõttu hävis 2300 m² suurusel maa-alal kultuurikiht. Tartu Ülikooli teostatud arheoloogiliste päästeuuringute tulemusena leiti maapõuest kümneid muistseid koldekohti, käsi- ja kedrakeraamika kilde ning kaks 13.–14. sajandist pärit Tartu piiskopi brakteaatpenni. Leidude põhjal arvatakse, et Alt-Laari asulakoht oli kasutuses I aastatuhande lõpust kuni 14. sajandini pKr. „See on Lõuna-Eesti varaseim seni teada olev põllumeeste püsiasula, mida kasutati keskajani välja,” kinnitas arheoloog Heiki Valk. (Tartu Postimees, 12.09.2008.)

Maiorg on Kavilda ürgoru u. 1 km pikkune lisaorg. Oru põhjas voolab Maioru allikaoja. Ja siin on kõrvuti kaks muinaslinnust: Alt-Laari linnamägi ja Erumäe kants.

01_Kavilda_org-AltLaari_linnamagi_14_07_2020_022-3.jpg

01-67_Alt-Laari_linnamagi_13_09_2022_DSC09751-2.jpg

Alt-Laari linnamägi on rajatud looduslikult hästi kaitstud järskude nõlvadega kõrgendikule. Veel 1920ndatel aastatel olid linnuse nõlvad lagedad, aga tänaseks on need kaetud tiheda metsaga. Linnuse lae kõrgus on 78 m ja pindala on 1200 m².
Leidude põhjal arvatakse, et linnamägi oli kasutusel I aastatuhande teisel poolel ja et siin käis toimekas elu ka viikingiajal 9.─11. sajandil p.Kr. Linnuse kultuurikihist leitud väike rauast alasi on teadaolevalt kõige vanem Eestis leitud sepaalasi.

01_DSC08248_Alt-Laari_linnamagi_15_06_2013-3.JPG   01_DSC08251_Alt-Laari_linnamagi-Arheol_leiud_15_06_2013-3.JPG

01_DSC08252_Alt-Laari_linnamagi_15_06_2013-3.JPG   01_DSC08253_Mynt-Alt-Laari_linnamagi_15_06_2013-3.JPG

Rahvapärimus jutustab Alt-Laari linnamäge ja Erumäe kantsi ühendanud salakäigust. Meie seda ei leidnud, tuli minna üle Maioru allikaoja, mööda orgu ja mäekülge, ent sellest sai ilus metsmaasikamekiga minemine.

01_016_Kavilda_org-Erumae_kantsile_13-15_07_2020_025-2.jpg   01_016_Kavilda_org-Erumae_kantsile_13-15_07_2020_026-2.jpg
 

01_DSC08260_Erumae_kants_15_06_2013-2(1).JPG

01_DSC08266_Erumae_kants_15_06_2013-2(1).JPG

Erumäe kants on Alt-Laari linnamäest u. 500 m kaugusel kõrgel piklikul neemikul. Ovaalse linnuseõue pikkus on 80 m, laius u. 40 m, pindala 2500 m². Õue lõuna- ja kaguserva ääristab kuni 4,4 m kõrgune otsavall. Valli välisjalamil on 1–1,5 m sügavune ning 6–8 m laiune vallikraav. Õue lääneküljel on 1–2 m kõrgune äärevall. Põhjas ja idas külgneb linnuseala järsu orunõlvaga ning seal valli ei ole. Erumäe kants pärineb 11.–12. sajandist. Arheoloogilisi leide Erumäelt ei ole saadud.

Erumäe ja Alt-Laari muinaslinnused moodustavad Maiorus uhke duo.

Daila Aas, 2022
 

Allikad

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=yrg&obj_id=1447119037
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12840
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66817655/fotod-mida-leiti-arheoloogilistel-kaevamistel-alt-laari-linnamaelt?
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12841
https://arheoloogia.ee/ave2013/AVE2013_05_Valkjt_Hill-forts.pdf
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12839
https://arheoloogia.ee/ave2008/AVE2008_Lillak-Valk.pdf
https://tartu.postimees.ee/1817149/kongutas-paljastus-muinasasula

{$content.banner1.title}