Vana-Prangli mõisast Poka veski ja Janukjärveni
Pranglist lahkudes läheme endiselt sinna, kuhu läheb jalgrattamatkajate tee, s.t. hoiame vasakule. Tee ääres vasakul on kõrtsi varemed. Teeristil keerame rattateelt ära Veski–Prangli teele, sinnapoole, kuhu näitab teeviit: Veski 8.
Varsti on Prangli bussipeatus. Just bussipeatuse juures tegutseb nõukaaegse 2-korruselise maja ühes korteris Prangli külaselts, samas pakutakse palverändurile öömaja. Olemas mõned madratsid, WC, köök, palutakse ainult aegsasti ette teatada. Prangli külaselts. Põlva maakond 63508, Kanepi vald, Prangli küla. Seltsi esinaine Merle Juhkam, tel. 5302 1266 merle.juhkam@mail.ee
Siis tuleb katusealune talude postkastidega. Kõnnime otse edasi ütlemata kenal põldude vahel kerkival ja langeval ja vonkleval teel – vaated missugused! Igal künkal oma nimi, üks vahvam kui teine. Teel Poka veskini läbime terve mägedegalerii. Saage tuttavaks: Tuulemägi (seal seisis kunagi Vana-Prangli mõisa tuulik), Liivamägi, Kaalisillamägi, Kogremägi, Undimägi, Kiviunikumägi, Läädsamägi, Pasamägi (selle vastu teispool teed jääb Juudiraendik), Rebaseurumägi, Riiumägi...
Möödume Londoni (teest paremal) ja Russaku (vasakul) taludest. Londoni on meie eelmisest siinkäigust muutunud, kohendatud-korrastatud, Russaku põlistalust on järel vaid riismed.
Sadakond meetrit edasi on vasakul Kullaaugu talu, viks ja kena, tiigi ja rohetava murumaaga, millel asjatavaid lambaid valvab tubli borderkolli. Kullaaugu mahetalus toimetavad kenad noored peremees-perenaine, nende kolm superseltskondlikku poissi, sama seltsivad Islandi hobused, borderkollid ja lambakari. Katusealust öömaja pakkuda neil pole, ent paar palverändurit, kel oma telk ühes, võetakse Kullaaugul rõõmuga vastu.
(Kullaaugu talu. Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63508. Kontakt: Meelis Kuldkepp ja Elin Sild, tel. +372 507 7686; 514 7060; meelis@thinkking.ee www.karjatamine.ee Võimalik telkida.)
Edasi on kahel pool teed Liivamäe ja Orusoo talud, ristteel läheme otse, ületame Pasamäe, siis paistab vasakul Keiso talu nett kollane elumaja.
Järgmine talu, Savikoja, on omanimelise bussipeatuse juures. Kunagi oli seal tellisetööstus. Sellest pole enam jälgegi ja paraku ei tea midagi rääkida ka pererahvas.
Varsti on paremal Ala-Parmu talu, kus oma telgiga rändajad saavad jällegi une ära magada. Kari koeri jookseb tulijaid lärmakalt tervitama, angused ainult piidlevad silmanurgast. (Ala-Parmu talu. Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63508. Kontakt: Kaarel Sild, tel. 5557 1755)
Kohe pärast Männiku talu, mille ukse ees seisab ilus pedajas, keerame järsult ära vasakule, tsipake vähemale Veski teele, mis viib meid Poka veski poole.
Umbes 600 meetri pärast on tee ääres Koolmeistri talu, aias mesipuude read. Vasakpoolne teeots viib Veskikooli taluni. Meie läheme otse edasi, mööda suurest kivist ja Vana-Mutikule viivast teeotsast.
Kõu kõmiseb, taevas pillab paar piiska, õhk on imeline. Teeäärse männi juurikate all märkame uhket koobast, puu otsas linnumaja.
Orava talu juures hargneb tee kaheks, otsetee viib u 500 m pärast Kure-Vaeste taluni – seal tegutsevad kommimeistrid. (Kõlleste Kommimeistrid OÜ, Kure-Vaeste talu, Veski küla, Kanepi vald 63511. Tel. 55511072; http://www.kommid.eu/tooted.)
Daila Aas, juuli 2021
Oli aasta 1973, kui üürisime POKA KÜLAS suveks tühja, laguneva talumaja nimega Sildu. Veetsin abikaasa ja sõpradega seal neli aastat kõik vabad suvepäevad. Koht imeliselt vaikne, paari kilomeetri ulatuses ümberringi mitte ühtegi asustatud elamist. Kõige lähemal oli Poka veski ja teisel pool Janukjärv.
Poka veskis elas abielupaar, kes jäi meelde oma suurepäraste hapukurkidega. Need olid uskumatult head ka kevadel, kui saabusime. Ja siis sai selgeks miks – nad hoidsid kurgitünnid talvel külmas Leevi jões!
Juba teisel suvel ümbruskonna metsades ringi kolades sattusime kohta, mis üllatas oma kauni asendiga ja imelise õunapuuaiaga. Talu oli küngaste vahel, vaatasime teda ülevalt ja kohe tekkis mõte, et siin oleks veel toredam suvitada. Elamu oli suur ja korras, tundus, et ka mansardkorrusel on toad. Sammusime talu juurde, et asja uurida. Uksel oli silt: olen metsa istutamas. Lahkusime ja istusime tagasi oma vaatluspaika. Ja vaata imet – uksest astus välja mees, toimetas midagi õues ja siirdus majja tagasi. Olime veidi üllatunud, aga ei läinud tagasi maja juurde.
Tagantjärele tarkus ütleb, et see mees oli legendaarne metsavend Kalev Arro (1915–1974), kes kaotas elu alles 1974. aastal. Ja talu, kus ta end varjas, oli Kirjase talu, mille peremeheks Hugo Russak.
40 aastaga on siin kõik tundmatuseni muutunud: enam pole ühtegi hoonet, talu asukoha reedavad vaid kaks vundamenti, õue on vallutanud kollased talijorjenid. Otsime mingitki jälge õunapuudest, mis kunagi olid nii imelised. Ei midagi. Lõpuks saame aru, et sirges reas kasvavad kuused on endine hekk.
Kui nüüd 40 aastat hiljem hakkasime rajama palverännuteed Piritalt Vana-Vastseliina, siis selgus, et see kant sobib meie teele ideaalselt. Ilus Eestimaa ja huvitav pealekauba. Ja asudes teekonda uurima, avastad lõpmatult põnevaid seoseid ja lugusid.
Lagle Parek, 2014
Meie valime paremale viiva teeharu ja jõuame Leevi jõel asuvale kultuurimälestiseks kuulutatud Poka vesiveskile. Praegune kõrge soklikorrusega 1-korruseline, krohvimata fassaadiga maakividest vesiveski ehitati 1925. aastal. Viimati töötas veski 1960. aastatel. 1970ndatel aastatel oli vesiveski Eesti Põllumajanduse Akadeemia valduses, kes rajas veskitammi asemele uue paisu ja kalatrepi. Veski on erakätes ja 2008. aastal alustati veski restaureerimisega.
Oleme kõndinud 17–18 kilomeetrit, Janukjärveni on veel paar kilomeetrit. Varsti jääb vasakul rohtu kasvanud teel silma kõrge kaheharuline Poka mänd, mänd on looduskaitse all ja arvatakse, et ta on siin juba Rootsi ajast. Keeramegi sinna, tee muutub tõeliseks songermaaks – mets on ümberringi maha võetud ja maa suurte masinatega pahupidi keeratud. Loodetavasti tehakse rikutud tee millalgi korda.
Tänase teekonna lõpetuseks näeme hingekosutuseks ometi ka vana kaunist metsa.
Kui metsa vahelt välja jõuame, oleme juba sama hästi kui kohal. Nüüd üle suure tee, Mäe-Jaani talust mööda ja hops! olemegi Janukjärve ääres Tiksi talu juures.
Pranglist Tiksi taluni saime kilomeetreid kokku ligi 20,5.
Daila Aas, juuli 2021
Ööbimisvõimalused Prangli külas
– Prangli külaselts. Põlva maakond 63508, Kanepi vald, Prangli küla. Kontakt: seltsi esinaine Merle Juhkam, tel. 5302 1266; merle.juhkam@mail.ee
– Kullaaugu talu. Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63508. Kontakt: Meelis Kuldkepp ja Elin Sild, tel. 507 7686; 514 7060; meelis@thinkking.ee www.karjatamine.ee Võimalik telkida.
– Ala-Parmu talu. Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63508. Kontakt: Kaarel Sild, tel. 5557 1755. Võimalik telkida.
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!
Allikad
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=23724
https://weskiwiki.ee/index.php?title=Poka_veski(3)
file:///C:/Users/TA/Downloads/kalev_parn_tk_2008-1.pdf
https://www.eelis.ee/default.aspx?state=7;68547596;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=756233931