Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Ristimänni juurest läbi Prangli laane Vana-Prangli mõisani

01_Kaatsist_Pranglisse_10_06_2021-2.jpg

Palvepingi juurest sammume oma teed otse edasi. Tee tõuseb ja langeb, mõlemal pool on mets. Tõsi küll, on teine päris hõredaks jäänud, mäesaljalt avanevad tüükalised vaated. Teelahkmel valime taas rattamatkaja raja – parempoolse.
Oleme käinud umbes 2 km, tee hargneb, meie ikka rattateel edasi.
Siit viib tee paremale, Sassi külalistemajani, aga nagu peremehelt kuulsime, oodatakse seal suuremat sorti seltskondi, ettetellimisel ja peamiselt nädalalõppudeks. Nii et sinna praegu ei keera. Siiski teadmiseks: Sassi külalistemaja, Vissi küla, Kanepi vald, Põlvamaa. Kontakt: aivar@sassi.ee; tel. 5015818. https://sassi.ee

02_Kaatsi_Ristimand-Sassi_talu_10_06_2021-2.jpg   03_Kaatsi_metsavahikordon_Prangli_juures_29_08_2017_05.jpg

Vähe aja pärast jõuame suurema tee peale, kus teetaskus losutab endise Kaatsi metsavahikordoni majavare, mis suure suve ajal puude-põõsaste vahel nõnda hästi peidus, et võib sootuks märkamata jääda.
Siin hoiame vasakule, õieti otse, ja sammume edasi mööda suuremat teed. Paremal paistab lahtine karjalaut ja kohe ka Prangli mõisa tallihoone. Tee veeres kõrguvad vanad pargipuud, talli äärest jookseb pargimüür.
Olemegi Prangli mõisa südames, Kaatsi ristimänni ja palvepingi juurest siia on veidi üle 3,5 kilomeetri.

05_Prangli_m6is_10_06_2021-22.jpg

VANA-PRANGLI MÕISAST ja KÜLAST NATUKE KA

Vana-Prangli e. Prangli mõisa (Alt-Wrangelshof) on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1550. aastal. 16. sajandil kuulus see von Wrangellidele, kelle järgi on mõis nime saanud. 17. sajandil oli Prangli riigimõis, hilisematel aastatel vahetus mitmeid omanikke – von Schoultzid, von Manteuffelid, von Anrepid. 1919. aastal, mõisate võõrandamise ajal, oli mõisahärraks Edgar von Löwis of Menar.

06_Prangli_m6is-Haarber_10_06_2021-22.jpg

Keskajast pärit mõisa puidust peahoone oli ehitatud mitmes järgus. 20. sajandi algusaastatel liideti vana, ühekorruselise hoone külge kahekorruseline juurdeehitis. Möödunud sajandi keskpaigaks oli peahoonest säilinud ainult uuem osa, millele omakorda lisati ühekorruseline juurdeehitis arvatavasti 1970ndatel aastatel. Pikki aastaid tühjalt seisnud hoone on varemeis, osaliselt on säilinud mõned kõrvalhooned.

Mõisa sõiduhobuste tall, mida nägime sisenemisel, oli maakividest laotud ja krohvitud pikk stiilne viilkatusega hoone. Meie päevini on säilinud vaid osa maakivimüüritisest. Selle kõrval käsiaida varemed.

08_Prangli_m6is_10_06_2021_2-22.jpg   07_Prangli_m6is-Haarber_ja_Kasiait_10_06_2021-22.jpg

10_Prangli_m6is-Kasiait_10_06_2021_1-22.jpg   11_Prangli_m6is-Kasiait_10_06_2021_2-22.jpg

12_Prangli_m6is-Park_10_06_2021_2-22.jpg   14_Prangli_m6is-Pargi_kivimyyr_10_06_2021-22.jpg

Park ja õunaaed, mis olid aastatega metsistunud ja võssa kasvanud, on nüüd leidnud omaniku ja puhastustööd on parasjagu käimas. Omal ajal ümbritses peahoonet ehisaed. Mõisasüdant läbiva tee ääres on endist õunaaeda piirav maakividest pargimüür, mis ulatub sõiduhobuste tallini. Talli juures on piirdemüüri ehitatud jalgvärav. Müür oli ka õunaaia vastasküljel, moodustades nõnda ühtse terviku peahoone, talli ja aidaga.

01_Prangli_m6isa_sepikoda_29_08_2017_02-3.jpg

01_Prangli_m6isa_sepikoda_29_08_2017_05-3.jpg   01_Prangli_m6isa_sepikoda_29_08_2017_06-3.jpg

Paremini on säilinud mõisa sepikoda, mis ehitati 19. sajandi lõpul. Historitsistlikul maakividest hoonel on hulganisti punastest tellistest karniise, petikuid ja muid kaunistusi, nurkades koguni tornikesed. Tõsi, kaunist sepikojast on säilinud vaid esifassaad ja osa külgseintest, tagumine sein on juba osa nõukaaegsest autoremondi töökojast.
Sepikoja juures on Sepikoja bussipeatus, nii et hättajäänud rännusell saab pageda olgu Põlvasse või Otepääle haavu lakkuma.

18_Prangli_m6is-Tiigi_talu_end_meierei_10_06_2021_1-22.jpg

Istume sepikoja ees, vaatame selle vastas oleva Tiigi talu (vanal mõisa asendiplaanil on siinse talu asukohal mõisa meierei) pügatud mütsidega mände ja ahvatlevat tiiki. Tolm ja higi tahaks maha uhamist, aga tuleb edasi rühkida. „Kes ütles, et elu peab kerge olema? Elu peab olema huvitav,” ütleks Lagle Parek, kui ta oleks praegu koos meiega. Ja tal on tuline õigus.

Rahvapärimus räägib, et just siinsamas, sepikoja kohal, olnud vanal ajal peksmise post – kes mõisa vastu eksinud, see saanud posti külge köidetuna oma vitsad kätte. Vana-Prangli mõisa omanik von Anrepi ajal (19. saj.) keelatud säherdune nuhtlemine ära, Anrep olnud üks hea ja õiglane mõisahärra, ta utsitanud oma talupoegi ka maad ostma. Esimesed talud Vana-Prangli vallas osteti 1852. aastal, kui Peeter Erlich Taraski külast ostis kaks talu. Anrep oli kinkinud siis talle metsamaid pealekauba, need kinkis Peeter Erlich omakorda vallale ja vald ehitas vaestemaja.

Kambja kihelkond oli kõige jõukam Tartumaa kihelkond ja talude päriseksostmine algas siinkandis varakult, ka Eesti üks esimesi talurahvakoole asutati just Kambjas (1686. aastal).
1765. aasta käsukirja põhjal asutati juba samal aastal kihelkonnas 8 algkooli. Kool avati ka Pranglis. On teada, et 1775. aastal oskab kogudusest (6819 hinge) lugeda 4095 inimest – igast talust vähemalt üks.
Kui 1940. aastal tähistasid Prangli ja Krüüdneri kool üheskoos 175. aastapäeva, oli õpilasi Vana-Prangli algkoolis 40 ringis. Kohalik seltskond elas pidustustele agaralt kaasa. Paraku rikkus ilm välipeo ära, kuid toimus rohkete kõnedega aktus, kuulati külaliste tervituskõnesid, saadi juubeli puhul kinke ja lõpetuseks istuti lõunalauas (Maa Hääl: maarahva ajaleht nr. 59, 22. mai 1940).

Daila Aas, juuli 2021


http://www.mois.ee/tartu/prangli.shtml
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=747
http://www.folklore.ee/pubte/ajaloolist/kam/kam.html
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19400522.2.22

 

{$content.banner1.title}