Linnamäe hüdroelektrijaamast Jõelähtme kirikuni

MATK LÄBI REBALA MUINSUSKAITSEALA MUINASKÜLADE

I võimalik teekond

Läheme üle Linnamäe hüdroelektrijaama tammi ja suundume parempoolsele metsarajale, mis viib kõrgepingeliinide alusele liivikule.

  
Liigume liini serva pidi edasi (see on ääristatud võrkaiaga), kuni jõuame pisut laiema teerajani. Siin keerame paremale. Oleme jõudnud Jõesuu küla uute majade vahele.

Klaukse talu kauni vana rehielamu juures keerame vasakule – Mäeveere teele.

Järgmisel teeristil on silt Golfiklubi reklaamiga ning parempoolne tee (Klubi tee) viibki otse Golfiklubisse, meie aga jääme ikka vasakpoolsele suuremale Mäeveere teele. Kui golfiklubist mööda saame, on Jõelähtme kiriku torn juba näha.

Paremale poole teed jääb Ristikangrumägi – see on I aastatuhandest pärit ümmarguse põhiplaaniga kivikirstkalmete väli, mille läbimõõt on u. 15 m. 1920. aastatel uuris esmakordselt Ristikangrumäe kalmeid baltisaksa arheoloog Adolf Friedenthal. 1970.–1980. aastatel kaardistasid arheoloog Vello Lõugas ja kodu-uurija Oskar Raudmets kalmevälja täpsemalt ning avastasid veel uusi kalmeid. Viimati kaardistati Ristikangrumäe kalmeid enne golfiväljaku rajamist.
Tänapäeval aga mängitakse muistsel kalmeväljal golfi.

Samas kõrval karjamaal paistab Ellandvahe kivi, mis on Eestis suuruselt kaheksas hiidrändrahn – rabakivihiiglane on 5,9 m kõrge ja tema ümbermõõt on 31,1 m.
Kui inimesed pärast jääaja taandumist Eesti aladele jõudsid, olid rändrahnud juba siin. Eesti on rändrahnude poolest erakordselt rikas maa. Hiidrahne on meil viimaste uuringute põhjal ligemale 150. Mõni ime siis, et rahnudega muistenditel ja uskumustel on meie pärimuskultuuris tähtis koht. Kui mitte muud, siis seda teab meist igaüks, kuidas Kalevipoeg ühtelugu kivihiiglasi laiali pildus.
Vasakule poole teed jäävad Talismaa ja Mesiniku talud.
Nüüd viib tee meid kergelt allamäge ja kirik aina läheneb. Jalutuskäik Linnamäe hüdroelektrijaama juurest Jõelähtme kirikuni kestis umbes tund aega.

II võimalik teekond

Läheme üle Linnamäe hüdroelektrijaama tammi ja suundume mööda vasakpoolset teerada otse lõunasse.

Tee kulgeb läbi varjulise metsa ja siin on keelatud autodega sõita. Umbes 800 m pärast jääb vasakule poole teed metsaservale hiidrändrahn – Laulumäe kivi (orientiiriks võiks olla kõrgepingeliin, mis läheb otse kivi kõrvalt mööda).

Laulumäe kivi (ka Laulimäe kivi) on rabakivi Koila külas soo serval. Kivi ümbermõõt on 43,2 m, pikkus 15,9 m, laius 13,1 m, kõrgus 5,0 m. Kaugemal lodumetsas asub teinegi suur rändrahn – Kuke-Miku kivi, mis on saanud oma nime talu järgi. Kivi ümbermõõt on 23,4 m ja kõrgus 4,5 m.
Edasi muutub maapind kõrgemaks ja lodumets asendub männimetsaga.

Parempoolset teeäärt ääristab pikalt juba kohati rohukamara alla mattuv vana põllukividest aed ning varsti kostab meist vasakul tugevat vetemüha, millest võib arvata, et Jägala juga on siinsamas lähedal järsu nõlva all, kuigi tegelikult jääb ta veel kaugele.

Kui oleme umbes 1,2 km Laulumäe kivi juurest edasi käinud, jõuame teelahkmele.
Otsetee viib edasi Koila küla Toominga, Annika ja Küti taludeni, sellele külavaheteele tasub korraks sisse põigata.

See romantiline vana külatee on mõlemalt poolt ääristatud paekividest laotud aiaga ja kevadeti on tee tsilladest lausa sinine. Huvitav on märkida, et Koila muinasküla talukohad ja teedevõrk on püsinud sajandeid muutumatuna. Tõsi, 1688. aasta kaardil on Koila külas märgitud 9 talukohta, praeguseks on neid alles 3. Mitmed selle küla pered küüditati Nõukogude okupatsiooni algul oma kodudest Siberisse ja hiljem pärast vabanemist ei lubatud neid enam kodukohta tagasi.

Meie tee (Koila tee) teeb aga järsu pöörde paremale. Üle põllu paistab Jõelähtme kiriku torn. Meist lõunas ja läänes laiub Rebala maastikukaitseala ning ka see põld on täis muistseid kultuskive ja kivikalmeid. Vana kaart näitab, et siin on olnud sajandeid kogukonna põllud – kitsad põllusiilud nagu rahvariideseeliku triibud, iga siilu peal talu number (nn. nöörimaa e. lapimaa).

Koila küla, osa Johan Holmbergi kaardist, 1688. a. Rahvusraamatukogu kaardikogu.

Sammume mööda põlluäärset Koila teed edasi ja 1,8 km pärast jõuame Mesiniku talu juures välja asfalteeritud Ellandvahe teele. Siit on Jõelähtme kirikuni kõndida veel 2 km.

Daila Aas ja Tiiu Allikvee, 2021
 

Allikad

https://maarjakirik.ee/2019/userfiles/downloads/kroonika2.pdfhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=17594
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17596
https://issuu.com/otse.info/docs/joelahtme
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hiidrahn
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/kolm-kivi
https://www.muinsuskaitseamet.ee/ru/node/2056
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/rebala_kulakoosolekute_ettekanne_koila.pdf
https://www.yumpu.com/xx/document/read/40270572/pdf-60-mb-geoloogia-instituut
https://maja.joelahtme.ee/ajaleht/2007/01_eri.pdf