Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Karilatsi Vabaõhumuuseum ja Karilatsi küla

Kõik sai alguse pool sajandit tagasi. Kalju Kärmas, üks muuseumi asutajaliikmetest, oli kandnud muuseumi mõtet endas juba aastaid, otsides selleks sobivat paika. 1971. aastal suleti õpilaste vähesuse tõttu Karilatsi kool. Tühjaks jäänud koolimaja koos seda ümbritsevate hoonete ja maaga sobis muuseumile ideaalselt. Muueumi ja pargi rajamisega alustati juba selsamal aastal, suures ettevõtmises osalesid ümberkaudsete koolide õpilased ja õpetajad ning paljud vabatahtlikud.

Muuseumis on tehtud tublit tööd kohaliku pärimuskultuuri arhiveerimisel, uurimisel, tutvustamisel ja elus hoidmisel. Lisaks talu- ja koolielu tutvustamisele tegeleb Karilatsi Vabaõhumuuseum ainsana Eestis omavalitsuste ajaloo uurimisega. Siin jätkub vaatamist nii sees kui väljas. Lahke loodus on kinkinud künkliku maastiku ja vuliseva Piigaste oja, inimesed on loonud endise võsastunud metsa kohale imetlusväärse mitmekesise pargi. Kaunis pargis on peetud kontserte, külapäevi ja kokkutulekuid. Ja muidugi on see omaette uitajate unistuste park. Igatpidi suurepärane koht see Karilatsi Vabaõhumuuseum.
2001. aastast juhtis muuseumi Reet Roop. Palusime tal kirjutada paar sõna meid võlunud muuseumi kohta.

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_140-2.jpg   Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_172-2.jpg

Vana Postitee ääres asuv Karilatsi Vabaõhumuuseum on mõnus koht tänase päeva kiirustavast ajarattast välja astumiseks, sest ajaloolised Karilatsi koolitalu, magasiaida ja vallamaja hooned viivad teid justkui sajanditagusesse vallakeskusse.

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_197-2.jpg

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_184-2.jpg   Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_187-2.jpg

Jalutuskäigul vabaõhumuuseumi pargis võtab külastajaid vastu üle sajandi vana tuuleveski, teisel pool oja seisavad mõtliku ilmega magasiait ning valla- ja vaestemaja ning loomulikult muuseumi peahoone, Karilatsi vana koolimaja, kus koolipreili valvsa pilgu all saab harjutada paiskirja, kasutada krihvlit-tahvlit, lugeda õppetükke vanadest kooliraamatutest või mõistatada. Ka saadab ta teid heal meelel püsinäitusel „Kuke kannul kooliteel” ning suvisel ajutisel näitusel. Koolimaja pööningukorrusel ootab külastajaid rahvasuus Valgemetsa nõiaks kutsutud kunstniku Vanda Juhansoo mälestustuba.

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_183-2.jpg   Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_204-2.jpg

Kui koolimaja ümbrusele on tiir peale tehtud, allikast kosutuseks vett joodud, paras ports suitusaunahõngu koolmeistri saunas kopsudesse tõmmatud ja Põlvamaa minimudel üle vaadatud, tuleb sammud seada teisele poole maanteed.

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_157-2.jpg   Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_162-2.jpg

Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_161-2.jpg   Janukjarv-Karilatsi_7-9_09_2020_165-2.jpg

Vana rehielamu ja Punase talu hooned mõjuvad sageli kaheti – need kas tekitavad nostalgiat vanade aegade järele või loovad õnnetunde, et tänapäeval ei ole vaja enam nii elada. Ringkäigul jäävad kindlasti silma ka mitmed põllumajandusmasinad.
Väsinud teeline saab ennast välja puhata muuseumi põneval pööningul.

Reet Roop
Karilatsi Vabaõhumuuseumi juhataja aastatel 2001– 2021
 

Karilatsi küla
Karilatsi tähendab kohalikus Võru murdes „kari lapsi” ja nime saanudki küla sellest, et siinsetes väikestes taludes ja popsiperedes oli kangesti palju lapsi.
Enne Liivi sõda kuulus Karilatsi piiskopilinnuse võimkonda.
18. sajandil kinnistati Karilatsi endise Kirumpää lossipiirkonna maadele tekkinud Kähri kroonumõisale. Kähri mõisa valduse moodustasid kolm lahustükki: Kähri, Karilatsi ja Sõreste. 1885. aastal Sõreste vald eraldus, sest Kähri oli kroonumõis, Sõreste aga pärusmõis ja mõisate asjaajamine oli liiga erinev.
Hilisemad vangerdused valdade ja küladega on Karilatsit kord liitnud, kord lahutanud, teinud sellest küla kahes vallas. 1920. aastal jagati Kähri vald kaheks ja lõunapoolsest osast sai Karilatsi vald. Iseseisva vallana tegutses Karilatsi 1939. aasta haldusreformini, mis jagas selle kaheks: lõunapoolne osa läks Kõlleste vallale Võrumaal, põhjapoolne Kiidjärve vallale Tartumaal. Karilatsi külast sai küla kahes vallas. Praegu on Karilatsi jagatud Kanepi ja Põlva valla vahel.
Karilatsi küla südames on läbi aegade olnud kool. 1766. aastal asutatud külakoolis said õpetust Karilatsi küla ja selle lähiümbruse lapsed. Uus koolimaja, kus tegutses Karilatsi algkool, valmis 1889. aastal.
Kui 1971. aastal kool suleti, ei jäänud koolimaja uksed ometi suletuks – seal leidis endale kodu Karilatsi Vabaõhumuuseum (endise nimega Põlva Talurahvamuuseum).

Daila Aas, september 2021
 

DSC00239_P6lva_talurahvamuuseum.JPG

Karilatsi Vabaõhumuuseum on avatud: mai–september E–P 9–18, oktoober–aprill E–R 9–16. Pääsmete müük lõpeb tund enne sulgemist.
Palveränduri ööbimine ja muuseumiga tutvumine maksab kokkuleppel 6 €, tel. 7970 310, 5801 8601; polvamaa@wi.ee
Palun ööbimine vähemalt nädal varem kokku leppida!


https://karilatsimuuseum.ee/
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4190
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/58180/Maris_Veski_2017.pdf
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=JVvoruinsttoim201810.2.9.3

{$content.banner1.title}