Kultuurilooline
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Pirita-Kose suvemõis

Mõis rajati 1790. aastal Kochide poolt obrokile võetud maa-alale. Pirita jõe kaunis jõekäärus asuv suvemõis oli imeline mitte niivõrd arhitektuuriliselt kui oma kauni pargi poolest, mida kutsuti Eedeni aiaks.
 

Pankur Klaus Scheel omandas Pirita-Kose suvemõisa ja maad ärimees Andreas Kochilt oletatavasti 1939. aastal, Kochide valdusse jäi vaid kabel. Aga olukord maailmas oli muutunud keeruliseks ja pankur andis oma varad Saksa usaldusvalitsuse kätte, milline instants oli moodustatud 9. mail 1940 sõlmitud lepinguga.
Tänasel päeval on selgusetu, kellel on pärimisõigus mõisale, kas Scheelidel või Kochidel. Mõlemate järglased on esitanud tagastamisavalduse ja asi on kohtus.

  

  

Nõukogude okupatsiooni ajal oli see krunt Balti laevastiku käsutuses. Kõrge astangu sees on sel ajal rajatud käikude ja varjendite võrgustik. Käigud on avatud ja ohtlikud.
Ajalukku aga jääb Kochide suvemõis oma sulastemajaga. Just selles hoones tapsid NKVD-lased 1941. aastal ligi kaheksakümmend Eesti Vabariigi kodanikku.
Ajaloolane Mare Kask on uurinud Scheeli krundil toimunut ja annab meile sellest lühikese ülevaate.

Lagle Parek, 2015


PIRITA-KOSE MASSIMÕRV
Kui nõukogude punaväed Eesti okupeerisid, siis Scheelile kuulunud Pirita-Kose maavaldus lihtsalt natsionaliseeriti koos hoonetega 1940. aastal ja anti NKVD käsutusse.
Väravahoonesse, nn sulastemajja, ja ümberkaudseisse kõrvalhooneisse asusid NKVD sõdurid, häärberisse (endine Kochi suvemõis) aga NKVD ohvitserid. Sissesõidutee poolt vaadates kurakätt olid sulastemajal laiad kahepoolsed kuuriuksed. Seal oli võimalik lisaks vankreile hoida ka hobuseid. Hoone parempoolsesse otsa, endistesse eluruumidesse, seati sisse NKVD tribunal.
Alates 1941. aasta algusest toimusid seal NKVD vägede sõjatribunali salajased istungid, kus kohtualused mõisteti surma, otsused viidi kohapeal täide ja maha lastud inimeste laibad maeti sealsamas väravahoone ja õues asuva avara küüni (praeguseks täiesti lagunenud) põrandate alla, samuti hoonet ümbritsevasse parki.

Tribunali juhiks ja sageli mõrvaotsuste täidesaatjaks oli kohapeal improviseeritud „troika” ninamees Sergei Kingissepp (Eesti omaaegse juhtiva kommunisti-riigikukutaja Viktor Kingissepa Venemaal üles kasvanud poeg). Arreteeritute omastele kinnipidamise kohast ega täpsematest asjaoludest ei teatatud, enamik äraviidud meestest ja naistest jäi esialgu teadmata kadunuks. Kõik toimus ülisalaja, nagu vaid nõukogude võim seda oskab. Pealegi kadunute omaksed enamasti küüditati või nad olid sunnitud Eestist mingil muul viisil lahkuma. Kohalik elanikkond oli Pirita-Koselt küüditatud. Nehatu ja Iru elanikud möödusid enne nii kaunist Scheeli pargist ja hooneist vargsi ja hirmuga.

Scheeli krundil asunud NKVD vägede sõjatribunali tegevus ja 1940–1941 punasel aastal arreteeritute saatus sai ajakirjanduse vahendusel avalikkusele teatavaks alles Saksa okupatsiooni päevil. Pärast punavägede lahkumist Tallinnast 1941. aasta augustis asus Scheeli krundil asuvaisse hoonetesse Saksa SS väeosa. Ega nemadki väga avalikult tegutsenud. Siiski räägiti rahva hulgas, et sakslased olla Scheeli sulastemaja põranda alt avastanud hulgaliselt punaste poolt mõrvatud eestlaste laipu. Saksa ohvitserid olla tahtnud oma hobuseid väravamaja vankrikuuri paigutada, tundlikud loomad olid aga millegipärast tõrkunud ja hobusekapjadest jäid alles pehmele betoonpõrandale jäljed. Siis võetudki pooltahenenud põrand üles ja leitud sealt laipu.



1941. aasta oktoobris leiti Scheeli krundil asuva sulastemaja vankrikuuri põranda alt ühishauast 9 hukatud isiku laibad, kelle käed olid nööriga selja taha seotud. Novembris avastati krundi pargist kolme männi alt ühishauast 15 isiku surnukehad, käed samuti selja taha seotud, tropid suus ja suud kaetud kukla taha seotud sidemetega. Krundi kõrvalhoone põranda alt leiti samal kuul veel 16 isiku laibad. Surnukehad olid juba tugevasti lagunenud ja nende identifitseerimine kujunes keeruliseks, 40 hukatust suudeti toona kindlaks teha vaid 11 isikut. Nende seas oli tuntuimaks Eesti ohvitser Vabadussõjas ja 3. soomusrongi ülem kolonelleitnant Oskar Luiga. Hoone teises otsas asuva kuuri-hobusetalli tsementpõranda alt ühishauast leiti 1942. aasta mais 38 isiku laibad, kes olid hukatud 1941. aasta aprillis ja kellest õnnestus kohe kindlaks teha 23 inimest.

Kokku leiti aastatel 1941–1942 Scheeli krundilt seega 78 NKVD poolt hukatut, kellest avastamise ajal õnnestus identifitseerida 34. teiste hulgas mõrvati aprillis Scheeli krundil Eesti kaitsepolitseinikud Helmut Veem, Aleksander Läve, Hans Pipar, Heinrich Siirma, Paul Malsvell, Eno Tamar, Hans Koitorg, Julius Palm, Paul Savisild, Märt Maavere, Hugo Pobul ja Aleksander Lillimägi. NKVD uurimistoimikutest selgub, et peamiseks „kuriteoks”, mida üritati neile inkrimineerida, oli Eesti põrandaaluste kommunistlike liidrite Viktor Kingissepa ja Jaan Kreuksi tabamine. Samuti kuulutati kuritegelikuks kaitsepolitseinike tegevus 1924. aasta riigipöördekatse mahasurumisel ja selles osalenud kommunistide vahistamine. Rängaks süüks pandi ka Järve kommunistliku salatrükikoja avastamist ja kahjutukstegemist Eesti kaitsepolitseinike poolt. Scheeli krundil hukati ka mitmed Kaitsepolitseiameti salajased kaastöötajad. Lisaks politseinikele oli hukatute seas kõrgemaid sõjaväelasi, üliõpilasi, riigiametnikke, sportlasi, talupidajaid, teadlasi, vene loodearmeelasi ja ka tavalisi tööinimesi. Mõrvatute isikud tehti kindlaks nende kirjelduse, riietuse ning neilt leitud esemete ja dokumentide alusel. Kuna samal ajal inimeste arreteerimise ja hukkamisega küüditas Nõukogude okupatsioonivõim Eestist paljud nende sugulased ja omaksed, ei olnud neil võimalik mõrvatute äratundmises osaleda. Pirita-Kosel laipade leidmisel koostatud arstlikud aktid ega kontrollmaterjalid ei ole säilinud.


Kogu nõukogude okupatsiooni vältel kuulus endine Scheeli krundi territoorium Nõukogude sõjaväele ning kõik arhiiviandmed inimeste hukkamisest Pirita-Kosel olid salastatud, hukatute omastele teavet ei antud ning sündmuste avalikustamine oli rangelt keelatud. Salastamine jätkus loomulikult ka pärast II ilmasõja lõppu, kui Eesti taas okupeeriti. Siis hõivas Scheeli krundi ja sealsed hooned jälle Vene sõjavägi. Kõik seal toimuv oli taas salajane. Ainult häärber anti mingitele vene asutustele lasteaiana kasutusele.

Alles 1990. aastal algatas Eesti NSV Prokuratuur kriminaalasja 1941. aastal Scheeli krundil toimunud mõrvade uurimiseks, ajendiks 1989. aastal ajalehes Pilk ilmunud Mart Laari artikkel „Massimõrvadest Tallinn-Kosel 1941. aastal”. 3. jaanuaril 1990. aastal oli Eesti NSV KGB sunnitud esimest korda tunnistama, et ülalkirjeldatud sündmused Scheeli krundil leidsid tõepoolest aset ning et 1941. aastal töötas Pirita-Kosel NKVD vägede tribunal ja uurimisisolaator. Arhiivimaterjalidest selgus, et ohvrid olid hukatud kolmes rühmas, vastavalt 5., 23. ja 24. aprillil 1941. aastal. Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal maeti osa laipadest Tallinna Liiva kalmistul asuvasse ühishauda.

Hoolimata kirjutamistest, sagedastest suulistest esinemistest ja mitmete võimuinstantside informeerimisest ei õnnestunud senimaani Pirita-Kose mõrvapaiku tähistada. Ent Lagle Pareki järjekindlus viis lõpuks siiski sihile ja 2019. aasta augustikuus tähistati Eesti Vabariigi ja Tallinna linna üks traagilisemaid punase terrori poolt toime pandud süütute Eesti kodanike mõrvapaiku tagasihoidliku mälestustahvliga.

Mare Kask, 26. 08. 2019


Linnavalitsuse ja palverännutee rajajate ühisel ettevõttel Scheeli krundi piirile paigutatud mälestustahvel NKVD poolt mõrvatute mälestuseks avati 20. augustil 2019. aastal.
Mälestustahvli pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma. Kohal olid Pirita kloostri sõbrad, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja Pirita Linnaosa vanem Tõnis Liinat.

   
   


Allikad:
KAPO aastaraamat, Tallinn, 2011.
M. Laar, J. Tross „Punane terror”, Stockholm, 1996.
M. Kask, isiklikud kogutud andmed.
Saksa okupatsiooni ajal ilmunud ajalehed.
„Need teod süüdistavad – Scheeli krundil toimunud massimõrv”, Kultuur ja Elu 4/2007.
http://www.tallinn.ee/est/g3433s24531
http://tallinncity.postimees.ee/21362/kose-suvemoisa-park-meenutas-eedeni-aeda
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8763


 

{$content.banner1.title}