2012. aastal hakkas Pirita kloostri sõprade ringis idanema mõte rajada palverännutee Maarjamaa ühest otsast teise. Lagle Pareki innustaval eestvedamisel sai mõte jalad alla ja kümmekonna suvega tallasime sisse sadu kilomeetreid.

2015 oli juubeliaasta – kaheksa sajandit Maarjamaad. 1215 AD pühendas piiskop Albert siinse maa Jumalaemale ja palveränd Ema maale kuulutati samaväärseks retkega Poja maale Palestiinasse.
2018. aastal tähistasime taas suurt juubelit – Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva.
Neile tähtpäevadele olemegi pühendanud palverännutee Pirita kloostrist Vana-Vastseliina linnusekabelini. Nii Pirita klooster kui Vastseliina linnus oma imettegeva ristiga, mõlemad olid palverändurite sihtpunktiks juba keskajal.

Piritale nime andnud Püha Birgitta, kes on Euroopa üks kaitsepühakuist, võttis ette rohkesti palverännakuid, sealhulgas Jeruusalemma ja Santiago de Compostelasse. Viimastel aegadel on neil kaugetel radadel rännanud aina enam eestlasi. Loodame siiralt, et Pirita–Vana-Vastseliina palverännutee innustab meie inimesi ennast proovile panema ka isamaa ilusatel radadel.

Uskujale on palveränd teekond pühasse paika, teekond Jumala armuni, iseenda järelekatsumise ja lunastuse teekond. Ilmalikku rändurit kannustab soov tunda end vabana argielu askeldustest, avastada uusi paiku ja looduse ilu ning saada uusi teadmisi. Olgu rändaja motiiv see või teine, teel olek on igal juhul õnnestav ja hingekosutav seisund.

Palverännutee kulgeb läbi Maarjamaa nõndamoodi, et teekond pakuks uudishimulikule rändajale võimaluse tutvuda rännurada ääristavate paikade lugudega, neid paiku vääristanud inimeste vaimu- ja kätetööga. Pirita–Vana-Vastseliina palverännutee kutsub rändaja teekonnale läbi meie aja- ja kultuuriloo. Sellisena on meie palverännutee vägagi ainulaadne.

Palverännutee on mõeldud läbimiseks jalgsi, jalgrattal või ratsa. Ühel teelõigul saab edasi liikuda paadiga jõgesid mööda. Teekonna võib ette võtta jupikaupa, aga võib ka ühe hooga läbi kõndida – sõltuvalt ränduri ihurammust, huvidest ja tema käsutuses olevast ajast.
Palverännutee ei ole looduses tähistatud, kuid on seda põhjalikult Maa-ameti netikaardil ja äpiinimestele NaviCupis. Oleme kaardile kandnud ja paigalugudega (ka audio- ja videoklippidega) rikastanud üle 600 km rännuteed. Samuti on kaardile märgitud öömajade asukohad, üle tosina palvepingi, looduslikud allikad janu kustutamiseks jpm.

Tänaseks on palverännutee arendamise oma südameasjaks võtnud ka paljud toredad inimesed teele jäävatest muuseumidest, kirikutest, koolidest, külaseltsidest jne. Rännurada viib läbi 18 ajaloolise kihelkonna ja ränduritele toeks on enamikus neist paikkonna elukorraldust hästitundvad aukonsulid. Palverännuteest on saanud meie ühine ettevõtmine – loome koos!

Armsad kaasteelised, saatku meid kõiki me palverännuteedel need read vanast keldi palvest:

       Ole Sina tasane tee minu ees,
       ole Sina juhatav täht minu kohal,
       ole Sina valvas silm minu taga,
       tänasel päeval, tänasel ööl, ikka ja alati.

A. D. 2024